aastal oli nende vlg USA'le 21 miljardit dollarit). Venemaa vljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajrjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks ssteemiks ning algas kapitalismi ldkriis. Saksamaal, Austrias, Poolas, Soomes ja Argentiinas tekkis sja lpus ning mitmel pool mujal varsti prast sja lppu rev. marksistlik partei. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria- Ungaris, Trgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasjas ei lahendatud seda phjustanud vastuolusid. Versailles-Washingtoni lepingute ssteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasja alge. Esimeses maailmasjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). ldse mobiliseeriti Esimese maailmasja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5
samuti Phja-ja Luna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised kllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Aleerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Srias, Trgis ja Usbekistanis. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Islam#Islami -usukombed ENE nr 3.Tallinn. Kirjastus Valgus.1988.Lk 683-684 www.google.com