Eine ländliche Familien Scene in Esthland mit untermischten Gesängen") oli teatrietendusel ka eestlasi. Muusika kirjutas Tallinna Gümnaasiumi filosoofia ja ajaloo professor Ernst August Wilhelm Hoerschelmann . Peter Andreas Christoph Johann Steinsberg (24.jaanuar 1795- surmaaeg teadmata) oli eesti päritolu Saksa Teatri kutseline näitekirjanik ja näitleja. 1812.aastal lõpetas Tallinna Kreiskooli. Mart Lepiku ja Hans Treumanni uuringute järgi võis kutse omandada 1809. a Saksa teatri juurde asutatud teatrikoolis, mille olemasolu tõestab meile kuukiri Ruthenia sama aasta märtsist. Steinsberg kirjutas järgmised eestikeelsed näidenditekstid, lavastas need ja mängis ise peaosades: 1819 "Häbbi sellel, kes petta tahhab" 1821 "Krappi Kaie willetsus ehk: Kes paljo lobbiseb, peab paljo wastama" (J. Hutti järgi) 1824 2-vaatuseline" Permi Jago unne-näggo" (L. Holbergi "Mäeotsa Jeppe" ja A
kes 1920. aastail oli Venemaal silma paistnud sealse avangardi ühe lämmatajana. Kunstnikud, kes "puhastuse" üle elasid, pidid oma isikupära maha suruma ja hakkama püüdlikult jäljendama realismi nõukogulikku varianti. Järjekindla sotsrealismi esikteoseks võib pidada Oskar Raunami maali "Eesti punakaartlased Rakvere lähistel 1918. aastal" (1948). Õõnsalt lavastuslikud propagandaskeemid ja igava naturalistliku teostusea on Roman Treumanni ja Viktor Karruse "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" !1951), Karruse "Vilja riigile" (1953), Richard Sagritsa ja Leppo Mikko "Esimene vagu kolhoosipõllul" (1951). Kindlama käega maalis sotsrealistlikke pilte Leningradi Kunstide Akadeemia haridusega Ilmar Kimm. Joonis ..... R. Treumanni ja V. Karruse "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" 1951 ja V. Karruse "Vilja riigile" 1951 Suur tagasilöök tabas ka graafikakunsti
Seetõttu muutus Eesti kujutaval kunstil tuli teha läbi kirjandusega lavastatud kompositsiooniga temaatiline maal põhijoontes analoogiline vaevatee. Kunst nagu mõneks ajaks peaaegu ainuvalitsevaks. kirjanduski oli kõrgemalt poolt kuulutatud Totaalselt programmilise kunsti näidisena võib ideoloogilise võitluse eesliiniks, ja mistahes taies esile tõsta Roman Treumanni Viktor Karruse ei saanud olla “lihtsalt” kunst, vaid vastavalt maali “Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks parteilisuse printsiibile pidi olema kas võistluseks” (1951), mille juures väärib ajastu proletaarne või kodanlik, kusjuures kodanliku märgina märkimist kahe autori olemasolu. kunsti viljelemine võrdunuks kuriteoga
annaabi.ee 
