Algselt suhteliselt väikese kooriruumiga, kuid mahuka kolmelöövilise pikihoonega basiilika. Põhjaküljel lisati pikale 8-traveelisele pikihoonele veel neljas lööv, mis koosnes tugipiilarite vahele ehitatud kabelitest. Läänefassaadi iseloomustasid kõrge aken, suur sügavale asetatud peaportaal ja neli tugevat tugipiilarit, mille vastu toetusid 2 väiksemat poolümarat trepitorni. Kitsad trepitornid paiknesid ka pikihoone idapoolses otsas kahel pool koori. Seal lisandus neile veel teine trepitornide paarik, mis asus kõrgemal, kesklöövi viilumüüritistes. Romaanipärase pikihoone võlvimise ja selleks vajalike kõrgseinte ehitamine toimus mõnevõrra hiljem, sellele viitavad kõrggooti naturalistlikult käsitletud lehtkapiteelid, pseudotrifooriumi meenutav kõrgseinte liigendus ja ümarturpadega servistatud kõrged 8-tahulised piilarid. Jaanikirik: Kiriku pikas ja kitsas 3-löövilises pikihoones valitseb terrakotaskulptuuriga esile tõstetud lai
rubla. Võitjaks osutus professor Schröter, kellelt seejärel telliti juba üksikasjalikud projektid, mis jaanuaris 1881. ka siseministeeriumis kinnitati. Kiriku põhiosa valmis 1882-1884, seejärel ehitus seiskus rahapuudusel ja tornid valmisid alles kakskümmend aastat hiljem. Arhiteks näib olevat lähtunud pigem romaani kui gooti stiili eeskujudest, eriti läänefassaadil domineeriva jõulise kaaraava ja polügonaalsete külgmiste trepitornide käsitluses. Siiski on tegu ,,tellisstiilile" tüüpilise stiilide kombinatsiooniga. Peafassaadi keskosa rõhutab vertikaalsus, moodustades astmelise ülemineku torniosale. Massiivsete vormidega on rõhutatud hoone tugevuse ja staatilisuse muljet. Plaanilahenduses on pööratud tähelepanu ruumistruktuuri terviklikkusele. Külglöövid on lahendatud kolmekorruselistena, puitkontsruktsioonis galeriidega kahel ülemisel tasandil, mis omakorda on ühendatud hoone neljas nurgas
annaabi.ee 
