Skulptuuride kasutamine aedades, mõndest tekkisid lausa skulptuuriajad. a. Paavst Julius II rajas Vatikani Belvedre lossi õuele kuulsa skultptuuri- ja muuseumiaia., sealt algas kuulus Vatikani kunsitkogu. Itaalia 16 saj. 1. Julius II kujundas ümber Belvedere ja lossiõue, kus suvemaja ühendati ansambliga ja moodustus hiiglaslik kompositsioon. Paigutub sümmeetriliselt - keskteljeliselt ja õue kõrguste vahe kujundati terrasside ja trepistikega, kus Belvedere loss on teljelise perspektiivi peaehitis. Terviklikkus ja regulaarsus tegi renessansaiast kasutatuima aiatüübi Itaalias. 2. Esimene tõeline renessas palee Roomas oli Villa Madama, ehitaja C.de'Medici 16 saj. alguses., suursugune ja rooma vaimsust rõhutav. Peetakse Belvedre aia kõrval teiseks tähtsaks mõjutajaks. Villa ümmargusest kesksest aiaosast avanesid eri suundadesse teljelised õued ja terrassid. 3. 1540 elustus Roomas Firenzes aedade ja paleede ehitus
Tem peafassaadiks on lai trepistik. Kujunduses on elemente, mida leidub juba aastatuhendeid paljude made arhitektuuripärandis (rõhutatud pikitelg, ehitusmahtude järgnevus, astmelisus, monumentaalsed trepid, kaaristud, klassikaline poolringi kujuline amfiteater). Põhiplaan on selge ja puhas; selle keskmeks on 4800 istekohaga amfiteatrikujuline universaalsaal. Kaarja tagaseina ülestõstmisel liitub see fuajee, garderoobi ja esinduslike trepistikega, moodustades liigendatud hiigelruumi merele avaneva vaatega. Hoone on tsoneeritud vastavalt otstarbele. Esinejate ja administratsiooni ruumid paiknevad kahel korrusel ning on eraldi kasutatavad. Paraadse katuseterassi- hajumisväljaku all paikneb 300 vaatekohaga jäähall. Kompleksis asuvad veel kohvik, tantsu- ja keeglisaalid. Peasaalis on spetsiaalsed lavaseadmed, laes akustilised ekraanid ning prozektorid. Amfiteatri
annaabi.ee 
