See ümberkorraldus lõppes 1892.aastal, sest siis toimusid küpsuseksamid esmakordselt kõigis aineis vene keeles. Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides. Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Lisaks eelnevatele muudatustele algas õppeaasta sügisel ja jagunes kaheks poolaastaks. Ülemineku- ja küpsuseksamise dhakati korraldama üksnes kevadeti, õppeaasta lõpul. Teadmiste hindamise aluseks sai ülevenaaliselt kehtiv 5-palline süsteem, kus „5“ tähendas väga head, hinne „4“ head jne. Suvine koolivaheaeg pikenes kahele kuule. Tundide arv
narmad, ootas ta seni, kuni ratsanikud olid kadunud teekäänaku taha. Siis pöördus ta galopis tagasi võõrastemajja, mille uks talle takistamatult avati. Võõrastemajapidaja tundis ta ära. «Ohvitser unustas teisel korrusel peatuvale daamile ühe tähtsa teate edasi andmata ja ta saatis mu tagasi, et oma unustamist heaks teha,» ütles Athos. «Minge üles,» lausus peremees, «daam on veel oma toas.» Athos kasutas antud luba, astus kergel sammul trepist üles ja jõudis trepiplatvormile. Läbi poolavatud ukse nägi ta mileedit kübarat pähe kinnitamas. Athos astus tuppa ja sulges enda järel ukse. Riivi ettelükkamise klõpsatuse peale pöördus mileedi ümber. Athos seisis ukse ees mähituna oma mantlisse, kübar silmil. Nähes seda raidkujuna tumma ja liikumatut kogu, hakkas mileedil hirm. «Kes te olete ja mida te tahate?» hüüatas ta. «Jah, see on tõesti tema,» pomises Athos. Lastes oma mantlil alla langeda ja võttes peast kübara, lähenes ta mileedile.
annaabi.ee 
