1456. aastal pKr langes Ateena Ottomani impeeriumi koosseisu ning seetõttu muudetud moseeks. Sõdurid austasid väga antiiksed esemeid ning pilte ja seetõttu ei lõhkunud neid, kuid samas ei kaitsnud neid eriti ka kõikvõimalike kahjustuste eest. Sõdade ajal olid nad nii usinad, et ladusid kujud lihtsalt seinte ette kokku, et rohkem kindlustada Parthenoni välimist poolt. Samuti oli juurde ehitatud ka minarett, mis on ka tänapäeval kastuskõlblik, alus ning trepimademed on täiesti alles. Enam ei tehtud Parthenoniga midagi, see lihtsalt oli. Need, kes külastasid Ateenat 17 sajandil rääkisid, et tempel oli jäetud suures osas puutumatuna. 1678. aastal hävitati suurema osa Parthenonist veneetslaste okupatsiooni tõttu. 26 septembril visati Parthenoni pomm, mis osaliselt hävitas hoone. Morosini üritas hiljemalt mõned skulptuurid varemete alt kätte saada. Kõik sisesed struktuurid olid osaliselt või täiesti hävinenud. Skulptuurid
VUNDAMENDID 0,3-0,6 m 0,8-2,4 m 0,58 m 1,2-2,8 m 1,2 m HÜDROISOLATSIOON MONTAAŽIPÕHIMÕTE 3. MONTAAŽITÖÖD 35 SEINAPLOKID seinaplokk variplokk seinaplokk VUUGID TREPIMADEMED JA PODESTID 3. MONTAAŽITÖÖD 41 3.4.2 SUURPANEELHOONETE MONTAAŽ VÄLISSEINAPANEEL KIHI PAKSUS, cm 5-korr. 9-korr. 16 korr.
annaabi.ee 
