Figuure ja märke on kogu koopas ligikaudu ühepalju. Figuuride seas on 66 hirve (20 emahirve ja 46 isahirve), 40 hobust, 40 piisonit, 8 tarvast, 16 kitse, 2 metssiga ja kaks mägikitse, millele lisandub vähesel määral inimfiguure. Märkidest paistavad Polükroomide saalis silma võtmekujulised märgid, käed ja "onnid" ning teistes galeriides ristkülikukujulised ja trepikujulised märgid. Lascaux'i koobas Lascaux'i koopad asuvad LõunaPrantsusmaal ning need avastati 1940. aastal koolilapsed. Koopamaalidel on kükitavate loomadega kõrvuti kujutatud ka väga primatiivselt inimest. Koopamaalid on umbes 15 000 aastat vanad. Kasutatud mat erjal: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/yrgaeg/index.htm http://www.paideyg
Sellise plaaniga hauakabreid kutsutakse tholosteks. Oma suurejooneliste mõõtmete tõttu paistavad tholosed kaugele silma ning peaaegu kõik avastatud kuppelhauad on rüüstatud. Kõige suurejoonelisem tholos kannab nime Atreuse varakamber. Selle võlvlagi oli kõige suurem võlvitud ehitus enam kui tuhande aasta jooksul. Võlv on ehitatud kreeta „võltsvõlvina“, kus kõigepealt laoti tellised horisontaalsetes kihtides, üksteise suhtes astmeliselt. Hiljem raiuti telliste trepikujulised astangud maha ja tekkis kumer võlv. Atreuse varakambri fasaad. Algselt toetstasid seda sambad ja fassaad oli kaunistatud erinevate dekoratsioonidega. Hauakambrisse sisse viis kahe poolega uks. Latifundium – rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus, uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsemates provintsides. Põhiliselt orjatööl põhinev. Latiinid - olid Latiumis elanud itaalikute hõim; elasid Tiberi alamjooksu ja Albanuse massiivi
annaabi.ee 
