erijuhtudel. Seetõttu oli templi sisemusest olulisem tema välisilme. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõeliselt monumentaalsed kivitemplid pärinevad IV sajandist eKr. Tempel kujutas endast ristkülikukujulist, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitist. Olulisimaks konstruktsiooni- ja kujunduselemendiks olid sambad, mis toetusid paari-kolme trepiastmena maapinnalt kerkivale alusplatvormile ja omakorda kandsid endal talastikku ning neile toetuvat katust. Nii talastik kui ka madal katuseviil olid kaunistatud reljeefidega. Talastiku reljeefid võisid olla kujundatud kas teineteisest eraldatud metoopide või katkematult kulgeva friisina. Templi sissepääs oli otsaküljest. Paljud templid olid üheruumilised, kuid vahel oli selle ühes otsas ka ainult preestritele sisenetav ruum adyton (see, kuhu ei tohi siseneda).
erijuhtudel. Seetõttu oli templi sisemusest olulisem tema välisilme. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõeliselt monumentaalsed kivitemplid pärinevad IV sajandist eKr. Tempel kujutas endast ristkülikukujulist, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitist. Olulisimaks konstruktsiooni- ja kujunduselemendiks olid sambad, mis toetusid paari-kolme trepiastmena maapinnalt kerkivale alusplatvormile ja omakorda kandsid endal talastikku ning neile toetuvat katust. Nii talastik kui ka madal katuseviil olid kaunistatud reljeefidega. Talastiku reljeefid võisid olla kujundatud kas teineteisest eraldatud metoopide või katkematult kulgeva friisina. Templi sissepääs oli otsaküljest. Paljud templid olid üheruumilised, kuid vahel oli selle ühes otsas ka ainult preestritele sisenetav ruum adyton (see, kuhu ei tohi siseneda).