Avada tantsustuudioid ka teistes Eesti linnades. 20 aastaga on Esteetika- ja tantsukool ennast arendanud ning seda saab ka näha järgnevate aastate jookul. KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida ning võrrelda, kuidas on Esteetika- ja tantsukool arenenud. Töö autorit huvitas tantsustuudio elutee. Töö käigus selgus, et areng on toimunud märgatavalt. Õpilaste arv on 13ne kordistunud. Tantsukoolis on toimunud väga palju muudatusi seoses trennidega ning huvialadega. Kunagistest ilu nippidest ning missi valimistest on loobutud ning on hakatud pöörama tähelepanu eneseväljendamisele läbi tantsu ning oma keha treenimisele. Selgus ka üks kurb tõsiasi, et ühel aastal tantsukooli õpilaste arv vähenes 350lt 300le. Kuid tänaseks on see kasvanud 400le ning arvatavasti tõuseb see number iga aastaga üha enam. Uurimise põhjal võib välja tuua, et Esteetika- ja tantsukool on ennast tõestanud. Tänaseks
väljatöötamine, kuid ERL poolse tähelepanu saamiseks ja tegutsemiseks tuleb harrastusratsutajatel endal veelgi järjekindlamalt initsiatiivi üles näidata korraldatud üritustel. Tänu harrastajate positiivsusele ning motiveeritusele isegi aegadel, kui neile eraldi võistluseid korraldatud ei ole ning nad klubimaksu makstes klubile punkte tuua ei saa, on nad väärtuslikud ning neil peaks olema võimalus oma klubile punkte tuua, kuna nad on trennidega sama palju vaeva näinud, kui seda keegi teine on teinud. Ratsaspordispetsialistide hinnangul on harrastaja näol tegemist arukate inimestega, kes õpihimust ja eneseteostus vajadusest pühendavad aega ja raha harrastustegevusele, oodates sealjuures võimalust endale sobival tasemel võistelda. Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Kindlasti tuleks tähelepanu harrastusspordi puhul pigem algklassidele või harrastajate eraldi klassidele