Alumine jalg on painutatud, ülemine on sirge. Neeruoperatsioonide korral on haige operatsioonilaual külili, tema keskkoht tõstetakse ülesse, pead ja jalgu langetatakse, pealmine käsi asetatakse loogale, et tagada parem juurdepääs ja jalad fikseeritakse rihmaga. Tuleb vältida pealmise käe venitust õlaliigesest. Kõhuli asendit kasutatakse selja- ja turjalõikustel. Pea pööratakse küljele. Trendelenburgi asend leiab kasutamist alakõhu ja väikevaagna operatsioonide korral, kus haige pea on allpool ja jalad veidi ülespoole tõstetud. Kasutatakse ka madala vererõhuga haigetel venoosse naasu parandamiseks. Litotoomia ja günekoloogiline asend: teostatakse günekoloogilisi, uroloogilisi, rektumi piirkonna ja lahkliha operatsioone. Patsient on selili, jalad on tõstetud üles täisnurga all.
puusa painutusega (probleemse jala vertikaalmomendi ja äratõuke faasides). Ka probleemse jala kannatõuge toimub varem. Gluteus maximus kõnd Kui suur tuharalihas (peamine puusa sirutajalihas) on nõrk, siis patsient viib kannalöögi faasis rindkere taha, et teostada puusa sirutust jala toeperioodis. Suure tuharalihase nõrkust kõnnil iseloomustab rindkere äkiline taha kallutamine. Gluteus medius (trendelenburgi) kõnd Kui puusa abduktorlihased (m. gluteus medius ja minimus) on nõrgad, on kõnni toeperioodil vaagna stabiliseeriv efekt puudulik ning patsiendi ülakeha liigub ülemäära lateraalsele, et hoida keha raskuskeset toejalal. Keskse tuharalihase nõrkuse korral on ka Trendelenburgi test positiivne (seismine ühel jalal nii, et teine jalg on veidi maast tõstetud; kuna puusa abduktorlihased ei stabiliseeri vaagent, siis vastas vaagnapool vajub alla). Kui m.
annaabi.ee 
