" Võitlus lõpes de Jussaci , Cahusaci ja Aramise haavamisega, ellu jäid D'Artagnan, Athos ja Porthos ning vastas leerist Bicarat. Juhtum põhjustas suurt kära. Avalikult oli de Treville musketäride peale pahane, salaja aga õnnitles neid. Sekkus kuningas Louis XIII, kes tahtis süüdlast teada saada. Kolm musketäri, d'Artagnan ja häära de Treville kutsuti kuninga juurde.. Treville kaitses ning lubas,et tunnistaja kinnitab tema ütlusi. Tõepoolest , hertsog de la Tremouille rääkis, et süüdi olid tema mehed. Oma rahaga, mille d'Artagnan kuningalt sai korraldas lõunasöögi ja võttis teenri Plancheti. D'Artagnan elas nüüd härra Bonacieuxi juures. Ühel hommikul koputas härra Bonaciex üürilise korteriuksele. Ta tahtis noormehel abi küsida, et ta päästaks härra naise. Kirjelduse järgi oli rööviaks mees Meung'ist , kes oli mileediga koos olnud ning gaskoonlase kirja varastanud. Vesteldes
Mõõgad ristusid, d'Artagnan püsis aga kindlalt paigal ja vastane oli sunnitud sammu tagasi astuma. Bernajoux' mõõk paindus kõrvale, d'Artagnan sai mõõga vabaks, paiskus ettepoole ja torkas mõõga vastasele õlga. Nüüd taganes d'Artagnan omakorda ja tõstis mõõga. Bernajoux aga hüüdis, et sellest polevat midagi, ja ründas 70 pimestatult oma vastast, sattudes otse d'Artagnani mõõgale. Siiski ta ei kukkunud ega tunnistanud end võidetuks. Ta hoidus vaid võideldes de la Tremouille' villa poole, kus teenis üks ta sugulane. D'Artagnan ei teadnud, kui raskelt ta oma vastast haavas, ja ründas teda ägedalt. Kindlasti oleks d'Artagnan vastase kolmanda hoobiga surmanud, kui kära tänavalt poleks palliplatsini tunginud. Kaks kaardiväelase sõpra, kes olid kuulnud teda d'Artagnaniga kõnelemas ja näinud pärast seda väljumas, tormasid tänavale, mõõgad käes, ja asusid ründama võitjat. Otsekohe ilmusid ka Athos, Porthos ja Aramis ja sundisid
annaabi.ee 
