ülikooli siiski ei pääsenud. Aga ta ei andnud alla. Praegu käib ta erinevatel kursustel end täiendamas, et järgmisel korral ülikooli sisse saada. Kas pole hea näide edasipüüdlikkusest ja järeleandmatusest samal ajal? Eestlane teab, mida tahab, ja ta peab selle saama. Öeldakse, et eestlased on üks külm rahvas. Jah, pean minagi tõdema, et olen kokku puutunud ükskõiksuse ja tunnete varjamisega. No miks mitte karjuda rõõmust, kui näed ammust tuttavat, keda pole mitu kuud trehvanud?! Miks mitte nutta, olla vihane, kui oled haiget saanud?! Ma ei mõista neid inimesi, kes ei julge oma tundeid ja emotsioone välja näidata. Eestlane kardab kardab näidata seda, kes ta tegelikult on. Milleks? Selleks, et meeldida kellelegi, kes sinust muidu välja ei tee, kui oled sina ise? Ma ei saagi kõigile meeldida ja olen sellega rahul. Ega mullegi pole kõik inimesed sümpaatsed. Oma püüdlikkusega saavutame seda, mida tahame. Töökusega hoiame seda, mida saavutasime
Ta tulnud Puisesse. Rahvas hädaldand, et kirikud kurnavad, Ridala kirikule maksu palju, Martnas ka. Võtnd kivi ja visanud. See kivi, mis Ridalasse viskas, see läks kirikust üle Lubjamäele. Martna kiriku jaoks hakand viskama, Martnas kukk laulnd parajasti. Ta visand kukel selle kivi. Kivi on Endu talu väravas, Ehmja külas. Muiste ehitanud Jumal Ridala kirikut. Kalevipoeg olnud Puise mäel, näinud, vihastunud, võtnud kivi, et kirikut puruks visata. Aga ei trehvanud märki. Kivi tükk maad eemal. Ridala kiriku lae pealt viib kiriku välismüüri seest üks kitsas trepp alla maaaluse salakäigu sisse. Mitmed aastad tagasi julgesid mõned mehed sinna sisse tungida, kaasas olid neil tulelaternad ja köied. Äkitselt kustusid tuled laternates ära ja julged mehed pääsesid köite abil suure vaevaga tagasi. Et edaspidi seesugusi julgustükke enam ei tuleks, sai maaaluse käigu sissepääs kinni müüritud
annaabi.ee 
