on tähtsaim kriteerium tasase osa pikkus, mis ulatub hüppenõlvast kuni maandumispaigani (cap) tavaliselt kuni 17 meetrit. ·· Iga võistleja saab kaks katset, millest parem läheb arvesse. Kes mõlemal korral kukub, langeb võistlusest välja ning talle tuleb soovitada: harjutage veel! ·· Finaali saab16 paremat, kes teevad kolm katset, millest kahe parema soorituse punktisumma liidetakse. Hinnatakse samade põhimõtete järgi nagu rennisõiduski. Põhiliseks treeninguvormiks on sõit ning hüpete-trikkide harjutamine. Paljud sõidavad ettevalmistusel rula või BMX-iga ja hüppavad batuudil. Sooritusi analüüsitakse hiljem kaamera vahendusel. ·· Eesti paremik: Mario Visnap, Mark Duubas. Paralleelslaalom ·· Võisteldakse kahekaupa kuni 120-meetrisel rajal, mis sisaldab maksimaalselt 25 väravat. Sõidetakse kaks korda. Teises sõidus starditakse vastavalt avasõidu ajalisele vahele. Võidab esimesena finiijoone ületanu. Ala nõuab samuti väga head kehalist
• Võimsus: jõu ja kiiruse tulemus, välise vastupanu ületamine maksimaalse kiirusega. (Jürimäe, Mäestu 2011) Lisaks eristatakse jõuvõimeid ja treeningutel sooritatavaid jõuharjutusi veel paljude erinevate täpsemalt iseloomustavate parameetrite järgi (näiteid vt lisa 4). Erinevaid jõuvõimeid arendavad harjutused jagatakse sportlase treeningplaanis vastavalt eesmärgile üld- ja spetsiaal- ettevalmistavateks ning võistlusharjutuste treeninguvormiks (Ibid). Eristatakse absoluutset jõudu ja suhtelist jõudu ehk jõudu kehakaalu ühiku kohta (Ibid). Murdmaasuusatamises on viimane olulisem, eriti pikemal distantsil. Eristatakse ületavat ehk kontsentrilist tööd, mille käigus lihased lühenevad ning järeleandvat ehk ekstsentrilist tööd, mille käigus lihased pikenevad. (Ibid) Eristatakse isoinertsiaalset, isomeetrilist ehk staatilist ja isokineetilist lihaskontraktsiooni.
annaabi.ee 
