Maksimaalne kiirus 1 1-2 2 Kiiruslik 4 1-2 1 vastupidavus Üldine 5 5 4-5 vastupidavus Kiiruse arendamise kõige põhilisemaks vahendiks on võistlusharjutus kõigis tema variatsioonides ja kombinatsioonides. Kiirusvõimete arengule kõige otsesemat mõju avaldavatest abistavatest treeninguvahenditest peaks esmajoones mainima mitmesuguseid hüppeharjutusi hüpped jalalt jalale, ühel jalal, tõkkehüpped, sügavushüpped. Maksimaalse kiiruse arendamisel kasutatakse alljärgnevat põhimõttelist järjekorda: pikad horisontiaalsed hüpped lühikesed horisontaalsed hüpped lühikesed vertikaalsed hüpped sügavushüpped. Pikad horisontaalsed hüpped (kestus üle 10 sek) ja lühikesed horisontaalsed hüpped
Kindlasti peaks meeles pidama, et konkreetsete sportlike pingutuste ajal toimivad kõik energiatootmise protsessid, erinev on vaid nende osakaal. Nii on näiteks 100 m jooksudistantsi maksimaalse kiirusega läbimisel energiatootmises ülekaalus kreatiinfosfaadi (KP) mehhanism ja anaeroobne glükogenolüüs, maratonijooksus on domineeriv rasvaainevahetus ja glükogeeni aeroobne lagundamine. Lähtudes energeetilistest kriteeriumidest ja nende arendamiseks kasutatavatest treeninguvahenditest, on otstarbekas kasutada alljärgnevat vastupidavuse liigitust: 1) põhi- ehk baasvastupidavus vastupidavus aeroobse läve tasemel, 2) tempovastupidavus vastupidavus anaeroobse läve tasemel, 3) maksimaalne vastupidavus vastupidavus maksimaalse O2 tarbimise (VO2 max) tase- mel, 4) laktaatne kiiruslik vastupidavus laktaadi maksimaalse tootmise ja laktaadi talumise võimekuse tõstmiseks suunatud vastupidavustreening,