Seega peab treeningute, samuti üksikute harjutuste vaheline puhkus olema õige pkkusega. Suurema koormuse korral on puhkus pikem, väiksema puhul lühem. Määrav tegur on samuti treeningu iseloom kas on tegemist osavuse, kiiruse, jõu või vastupidavuse arendamisega. Et määrata treeningu ja puhkuse vahekorda, on avaja õppida õigesti hindama oma organismi seisundit. Peab oskama aru saada, kas töövõime treeninguga tõuseb, langeb või püsib hoopis paigal. Seega on treeningutevahelisel puhkusel niisama suur tähtsus nagu kehalisel tegevusel. 4
Seega peab treeningute, samuti üksikute harjutuste vaheline puhkus olema õige pkkusega. Suurema koormuse korral on puhkus pikem, väiksema puhul lühem. Määrav tegur on samuti treeningu iseloom kas on tegemist osavuse, kiiruse, jõu või vastupidavuse arendamisega. Et määrata treeningu ja puhkuse vahekorda, on avaja õppida õigesti hindama oma organismi seisundit. Peab oskama aru saada, kas töövõime treeninguga tõuseb, langeb või püsib hoopis paigal. Seega on treeningutevahelisel puhkusel niisama suur tähtsus nagu kehalisel tegevusel. 7 Pulss Aktiivsel spordiharrastajal on ülekoormuste avastamiseks soovitatav jälgida ja võrrelda puhkeoleku pulsse. Milline aga on normaalne puhkeoleku pulss ehk südame löögisagedus, kuidas seda mõõta ja millised tegurid seda mõjutavad?
annaabi.ee 
