Füüsiliste koormuste mõju peaajule Aju glükoosivahetus liikumise ajal ei kiirene, pigem aeglustub. Kui liikumine kutsub esile väsimusseisundi, aeglustub ajutegevus vastavalt veresuhkru sisalduse langusele. Väsimustundele eelneb ajuvereringe kiirenemine, et rahuldada aju energiavajadust. Kui koormus muutub anaeroobseks, suurendab laktaat β-endorfiini ja ACTH sisaldust. β-endorfiini stimuleerivad glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi. Pikem treeningupaus võib sportlastel tekitada võõrutussündroomitaolise seisundit sest endogeensete opiaatide produktsioon väheneb ärrituse lakkamisel . Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile Akuutsel kehalisel pingutusel juhib närvisüsteem lihaste tööd, aktiveerides vajalikke lihaseid vajalikul määral ja optimaalse kestusega, tagades erinevate lihste ja lihasgruppide talitluse omavahelise kooskõla Kogu organismi sihipärane ümberkorraldus toimub närvisüsteemi vahedusel
11. Miks põhjustab inimorganismile omaste bioloogiliste rütmide häirumist pikk lääne-idasuunaline lennureis, aga mitte sama pikk põhja-lõunasuunaline teekond? Lääne-idasuunalisel lennureisil ületatakse mitu ajavööndit ja tekib sihtkohas olukord kus inimese füsioloogilised ja kohalikud looduslikud rütmid ei ole omavahel kooskõlas. Põhja-lõunasuunas neid ajavööndeid ei ületata. 12. Miks ei ole treeningupaus alati negatiivne? Sest töövõime paraneb just puhkuse ajal. Treening on keha kontrollitud kahjustamine eesmärgiga kutsuda esile struktuure taastavad ning paren- davad protsessid. Selliselt vaadates on hoopis treening negatiivne tegur, mille ülekasutamine viib üksikute või süsteemsete kriisideni. Antud kontekstis võib pikaajaline vahe treeningus täita vajaliku taastumisaja ülesannet, eriti kui sportlane on kramplikult kinni hoidnud treeningukesksest arusaamast ja tal
annaabi.ee 
