· kiirustreeningu tuleks teha aastaringselt, pikad pausid mõjuvad halvasti kiiruse tasemele Põhilisemad harjutused, mida kasutatakse on: põlvetõstejooks, sääretõstejooks, sammhüpped, pöiajooks. Lihasjõu plahvatusliku rakenduse arendamiseks on kasulikud löögilise iseloomuga liigutused (nt. trossiga üle ploki kinnitatud raskuse järsk tõmme; 5-8 tõmmet ühes seerias). Reaktsiooni-, lähtekiirenduse ja maksimaalse kiiruse harjutuste kasutamisel on põhiline silmas pidada treeningumeetodit, milleks on kordusmeetod, laktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamisel võib peale kordusmeetodi kasutada ka intensiivset intervallmeetodit. Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale Staatilise tasakaalu arendamiseks kasutatakse järgmisi metoodilisi võtteid: · asendi pikendatud hoidmine, · nägemisanalüsaatori ajutine väljalülitamine, · tugipinna vähendamine, · ebapüsiva tugipinna kasutamine, · lisaliigutuste sooritamine, · vastutegevuse sisseviimine.
Lisaks ei pruugi juhendatav isegi osata oma tuutorilt abi küsida. (Scarpello jt 1995, 459) Tuutorlust 11 kasutatakse Selveris teise etapina peale paatri meetodit, kui inimene peaks juba ise oma tööga hakkama saama, aga olema siiski ka kontrollitud. Töökohal personali arendamise meetod süstib teatud määral ebakindlust ja andes liigset vabadust võib töötajad laisaks muuta. Vaatluslik arendamine kujutab endast treeningumeetodit, kus treenitav vaatab kõrvalt juhendaja töötamist. On tõestatud, et tegemist on väga efektiivse meetodiga lihtsamate tööde puhul. Kui juhendaja näitab ette milliseid töövõtteid ja kuidas ta kasutab on juhendataval lihtne neid järgi teha. Selle meetodi puuduseks on asjaolu, et kui juhendaja tööharjumustes on puuduseid, siis õpetatav õpib selgeks ka need valed töövõtted ja järgmine kord ise kedagi õpetades annab samuti need valed töövõtted edasi. (Scarpello jt
annaabi.ee 
