See on moment, kus inimesel paraneb ainevahetuse ökonoomsus, lihastoonus, tugevneb süda ning arenevad südamelihased. Positiivselt mõjub treening ka vererõhule,mis alaneb ja sellega koos madalneb ka kolesteroolitase ning rasvaprotsent organismis. Lisaks eeltoodule väheneb ka soodumus või risk haigestuda. Inimesed, kes on alustanud spordi tegelemist võiks olla selles faasi ligi veerandi enda kogu treeningumahust, kuid elukutselised sportlased kasutavad seda võistlusteks taastumiseks. Põhivastupidavuse liigi all on selline seis, et inimene hingeldab, higistab, kuid saab veel vabalt juttu rääkida nii, et pause ei teki. Treeningu käigus toimub rasvade põletus ja organism saab rohkem hapnikku, kui ta ära tarbib. Halvas vormis ja treenimist alustanud inimesed võiksid selles faasis olla umbes poole endi kogutreeningust.
Üldise ettevalmistusperioodi eesmärk on üldise kehalise võimekuse arendamine, milleks kasutatakse maksimaalse jõu ja üldise aeroobse vastupidavuse arendamist ning tehakse ka erinevaid painduvus- ja koordinatsiooniharjutusi. Hästi läbiviidud üldine ettevalmistusperiood on aluseks parimale võistlustulemusele võistlusperioodil. Samas on treeningumaht natukene väiksem üldettevalmistusperioodil võrreldes spetsiaalettevalmistusperioodiga, 60% selle perioodi treeningumahust moodustab ühtlusmeetodil madala intensiivsusega pikk aeroobne treening aeroobse läve tasemel, kus treeningtunni pikkuseks on vähemalt 60 minutit. Spetsiaalettevalmistusperiood kestab tavaliselt 8 kuni 16 nädalat ja põhineb üldettevalmistusperioodil saavutatud baasile. Selle perioodi eesmärgiks on üldettevalmistusperioodil saavutatud üldise kehalise võimekuse kasutamine sõudetsüklis. Selle
südamemaht, kuid ka südamesein. Puhkeolekus on seetõttu treenitud sportlase südame löögisagedus hästi madal, vastupidavusaladel võib see olla vahemikus "Sportlase süda" 3050 lööki/min. Ka kehalisel koormusel võib seetõttu suurema südame korral tekib vastupida- olla löögisagedus madalam. Hästitreenitud jooksjatel on leitud pulsiväärtused vustreeningu toimel minutis 1020 lööki madalamad. Südame suurenemine sõltub treeningumahust, intensiivsusest ja vanusest. Sü- dame suhtelisel suurenemisel üle 12 ml/kg naistel ja üle 13 ml/min meestel on tegemist "sportlase südamega". Mittetreenitud mehe südamemaht on u 750 ml ja naistel 500 ml, vastupidavusala sportlastel enamasti 9001500 ml, naistel kuni 1100 ml. Süda loetakse suureks, kui maht naistel on üle 1000 ja meestel üle 1250 kuupsenti- meetri. Südamemahu suurenemisega kasvab ka kapillaaride arv, nende läbimõõt
annaabi.ee 
