uuringut, kes valmistusid maailmameistrivõistlusteks. Jälgiti üheksa Taani ja üheksa Norra sõudja ettevalmistust suvel 2,5 kuu jooksul enne maailmameistrivõistluste algust. Taani sõudjad treenisid merepinnal ja nende treeninguplaan oli üles ehitatud peamiselt intervalltreeningule. Norra sõudjad treenisid samuti merepinnal ja nende treeninguplaan oli üles ehitatud peamiselt madala intensiivsusega vastupidavustreeningule. Keskmine treeningumaht oli mõlemas treeningugrupis sarnane, keskmiselt 160 km nädalas. Taani sõudjad vähendasid võistlusnädalatel koormust, Norra sõudjate treeningumaht jäi samaks. 2,5 kuu pärast oli vastupidavustreeningu grupis maksimaalne hapniku tarbimine suurenenud keskmiselt 8,2% ja keskmine võimsus kuueminutilise maksimaalse sõudeergomeetri testi ajal 6,6%. Samas ei täheldatud 2,5 kuu jooksul nende näitajate mingeid muutusi intervalltreeningu rühmas.
hakkasid uha rohkem moju avaldama riigi turumajandusele uleminekuga kaasnevad tegurid. 8 Tallinnas lopetasid tegevuse Tselluloosi lasketiir ning Dunamo lasketiir Koplis, sest ei suutnud end majandada. Relvapark vananes ning puudusid voimalused uusi relvi ja varustust soetada. Laskurite treeningumaht vahenes, sest senisest marksa rohkem vaartustati oppimist ning tookohta. Varem toiminud poolprofessionaalselt ettevalmistuselt toimus uleminek amatoorlusele. Treenerite arv vahenes