positiivsed emotsioonid, tunnustamine ja suurem kaasatus protsessi jne), kuid üldiselt kuuluvad need pikaajalis- se strateegilisse tervikpilti, milles on oluline roll täita sportlast ümbritsevatel inimestel ja huvitunud osapooltel. Kordamisküsimused: 1. Miks on treeningule lisaks vaja erilist võistlusteks ettevalmistamise etappi? 2. Millised on võistlusteks ettevalmistamise peamised eesmärgid? 3. Kuidas langetatakse võistluste eel treeningukoormuseid? 4. Miks on oluline treeningumahu langetamine? 5. Kuidas on omavahel seotud keskendumisvõime ja enesekontroll? Vt ka lk 102. 52
traumad ning tervisekahjustused. Siin peab rõhutama, et ülitiheda organsüsteemide vahelise koostöö tõttu kannatab kogu organism sportlane kaebab üldiselt halba enesetunnet ja see teeb tegeliku häda põhjuse leidmise keeruliseks. Teisalt ehitatakse treeningukava mõnikord teadlikult nii üles, et mõõdukalt suuri treeningukoormuseid kasutatakse mitu päeva järjest, millele järgneb põhjalikum taastumisperiood. Sellisel moel suude- takse organismis esile kutsuda ulatuslikumaid muudatusi, kui ühe treeninguga oleks võimalik. Vastutasuks oodatakse, et puhkeperioodil paraneb töövõime selle võrra rohkem. Tavaliselt rakendatakse sellist metoodikat edasijõudnud sportlastel,