Mida iganes ületreenija ka ei teinud, tegi ta seda valesti, et sellisesse staadumisse jõudis. Soovitav oleks vaadata üle treeningkava (või selle puudumisel see teadlikuma inimesega koostada) ning vajadusel kasutada treeneri abi. Treeninguid tuleks alustada jälle tasapisi jõusaalis treenijad peaksid jälle algajate kavale üle minema, et lihased tööreziimi viia. Viga, mida treenijad sageli teevad on see, et olles jõusaalist mõnda aega eemal olnud, tullakse uuesti tagasi sama treeningukavaga, millega viimati jõusaalis käimine lõpetati. Selline tegevus aga viib teid tagasi ületreenituse seisundisse, millest te jälle välja tulema peate, tekib n-ö surnud ring. Et seda vältida, tulekski eespool antud nõuannetest kinni pidada. Suureks abiks on ka treeningpäeviku pidamine. See on võimas abivahend, mis aitab treeningu üldplaanil silma peal hoida ja probleeme ning võimalikku ületreenitust tuvastada.
kulub suur osa toiduga saadavast energiast. Toidupüramiid: annab ettekujutuse toiduainete tarbimissageduse kohta nädalas. Kartul 3-5 portsjonit päevas (pp) ja teraviljatooted 6-8 pp. Köögiviljad 3-5 pp ja puuviljad 2-4 pp. Piimatooted 2-4 pp ja liha-kala-muna 2- 4 pp. Suhkur, maiustused 2-4 pp ja lisatavad toidurasvad 3-5 pp. 5. Sportlase päevamenüü koostamise üldised põhimõtted. Sportlase toit ja toitumine peavad olema kooskõlas tema treeningukavaga. Peamised vajadused, millega sportlane oma toidusedeli koostamisel peab arvestama, on järgmised: Organismi energiavajaduse rahuldamine inimese keha üldises energiakulus eristatakse kolme peamist komponenti: AV põhikäivet ning kehalise aktiivsusega ja toidu omastamisega seonduvat energiakulu. Individuaalselt vajalik toiduenergia kogus sõltub inimese vanusest, soost, kehakaalust, pikkusest ja kehalise aktiivsuse määrast. (tavainimesel 2800, sportlasel 8000kcal)
annaabi.ee 
