Puhkuse teises osas aga suurendab organism teatud perioodiks oma töövõimet, saavutab endisest kõrgema suutlikkuse. Et töövõime taastumine ei lõpe väsimuse kõrvaldamisega ja lähtetaseme saavutamisega, vaid töövõime tõusuga senisest kõrgemale tasemele, siis nimetavad füsioloogid tekkinud seisundit ületaastumiseks. See ei teki alati. Kui treeningud on liiga harva, siis arengut ei toimu, sest kõrgenenud töövõime pole püsiv ja langeb vahepeal uuesti treeningueelsele tasemele. Seega alustatakse järgmist treeningut nagu uuesti algusest peale Kui treeningud toimuvad liiga tihti, ei jõua organism täieliku taastumiseni ja väsimus hakkab järk-järgult suurenema. Nii tekib üleväsimus, halvemal juhul aga ületreening või koguni tervisekahjustus. Seega peab treeningute, samuti üksikute harjutuste vaheline puhkus olema õige pkkusega. Suurema koormuse korral on puhkus pikem, väiksema puhul lühem. Määrav tegur on
Puhkuse teises osas aga suurendab organism teatud perioodiks oma töövõimet, saavutab endisest kõrgema suutlikkuse. Et töövõime taastumine ei lõpe väsimuse kõrvaldamisega ja lähtetaseme saavutamisega, vaid töövõime tõusuga senisest kõrgemale tasemele, siis nimetavad füsioloogid tekkinud seisundit ületaastumiseks. See ei teki alati. Kui treeningud on liiga harva, siis arengut ei toimu, sest kõrgenenud töövõime pole püsiv ja langeb vahepeal uuesti treeningueelsele tasemele. Seega alustatakse järgmist treeningut nagu uuesti algusest peale Kui treeningud toimuvad liiga tihti, ei jõua organism täieliku taastumiseni ja väsimus hakkab järk-järgult suurenema. Nii tekib üleväsimus, halvemal juhul aga ületreening või koguni tervisekahjustus. Seega peab treeningute, samuti üksikute harjutuste vaheline puhkus olema õige pkkusega. Suurema koormuse korral on puhkus pikem, väiksema puhul lühem. Määrav tegur on samuti