alati samamoodi toimivat taastumisaega. Kõik stressiallikad mõjutavad keha kohanemisvõimet. Seda ei mõjuta ainult sporditreening, vaid toitumine, uni, vaimne stress jm. Sporditreeningu kõige olulisem põhimõte on tõenäoliselt progressiivne ülekoormus, mis tähendab lihtsalt regulaarselt suurema hulga töö tegemist. Kui kehal ei ole regulaarset ja piisavat koormust, ei ole tal põhjust areneda. Treeningueelse soojenduse vajalikkus Soojendus on spetsiaalselt valitud harjutuste ja protsetuuride kompleks, mis teostatakse organismi täisväärtusliku ettevalmistuse eesmärgil planeeritavaks tegevuseks, aga ka vahetult pärast töö põhiosa teostamist, et kindlustada organismi efektiivne üleminek kõrge funktsionaalse aktiivsuse seisundist puhkeseisundisse. Soojenduse ülesanne seisneb selles, et keha ja aju ette valmistada treeninguks.
6.Enda võimete ülehindamine ja reeglite rikkumine ·väsimuse mittetunnetamine ·koormuse vale doseerimine ·võistluste spordidistsipliini rikkumine (vajalik on range võistlusmääruste järgimine ja teiste sportijatega arvestamine ning nende austamine) ·sportides ohtlike esemete kandmine (ketid, prillid, sõrmused, kõrvarõngad) ·harjutuse sooritamine vale tehnikaga ·ülekaal ·võistlus- või treeningueelse soojenduse puudulikkus ·venitusharjutuste mittesooritamine 6 Sporditraumade ennetamine nõuab detailset põhjuste uuringut ja neid põhjuseid peaks olema analüüsinud nii sportlane ise, kui teinud seda ka koos arsti ja treeneriga, et edaspidi vältida mõjufaktoreid ja ära hoida tulevikus traumade kordumist. 2.0 OSGOOD-SCHLATTERI HAIGUS Osgood-Schlatteri haigus Morbus Osgood-Schlatteri ( ld.k.) Osgood-Schlatter disease ( ingl.k.) Selgitus
märgatavalt verevoolu seedetraktis langetades seeläbi toidu omastamise kiirust. Üldiselt peaks kolm tundi olema piisav, et seedida ja omastada süsivesikuterikas võistluseelne eine. Kuid esineb ka individuaalseid kõikumisi, mistõttu iga sportlane peaks jälgima oma enesetunnet ja seedetrakti seisukorda võistluste ajal (kas esineb täiskõhu tunne, iiveldus), et leida enesele kõige sobivam võistluseelse ja ka treeningueelse toitumise aeg ja menüü. Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine. Sporditeaduslikud uurimused on näidanud, et väsimus pikaajalisel kehalisel pingutusel (näiteks pallimäng, aeroobika- ja jõutreening, tervisejooks, rattasõit) tuleneb vedelikukaotusest (higistamine), organismi süsivesikute varude vähenemisest ja elektrolüütide (K+, Na+ ja Cl+ ioonid) disbalansist. Eriti on need nähud võimendunud soojas-kuumas keskkonnas treenides
annaabi.ee 
