Tarbitavad süsivesikud peaks olema aeglaselt imenduvad, nt. kaerahelbed, rukkileib, yams, jogurt jms. Süsivesikuid peaks tarbima ca. 40 - 80 grammi (vastavalt kehakaalule)ning neid tuleks kombineerida valgurikka toiduga, nt. liha, munad vms. Jõutreening Enne jõusaali- enne jõusaali tuleb juua vett, tarbida süsivesikuid ja valkusid. Asja olulisem külg on süsivesikud Jõutreeningu ajal- treeningu ajal joo vett, samuti võib tarbida valkudega ja lihtsüsivesikutega rikastatud jooki. Treeninguaegse joogi suhe peaks olema 2:1. Pärast jõutreeningut- Pärast jõutreeningut peab igaljuhul sööma. ca. 60 - 90 min. pärast jõutreeningut planeeri toidukord, mis sisaldab ohtralt valku, piisavalt süsivesikuid, kui ka kasulikke rasvhappeid. Kiiruse ja vastupidavuse arendamine 1)KIIRUS 1. Reaktsiooni- ehk reageerimiskiirust arendavad harjutused jaotatakse liht- ja valikreaktsiooni harjutusteks. Lihtreaktsiooni harjutused -toimub reageerimine ainult ühele ärritajale,
töötsüklil SLSavg eraldi vaadeldes. 12 Joonis 9. SLS muutus ühekordse kehalise koormuse mõjul. Allikas: Landõr 2009 Treeningu intensiivsust iseloomustab sportlase organismi pingutusastme suhe treeningu ajal maksimaalselt võimalikku pingutusastmesse. Intensiivsuse taset võib määrata treeninguaegse pulsi võrdlemisel maksimaalse pulsiga või võrdlemisel pulsiga aeroobsel ja anaeroobsel lävel (%SLSmax, %AL, %AnL). Maksimaalne pulss näitab, kui kõrgele tõuseb SLS maksimaalse kehalise koormuse sooritamisel. Treeningu pulsiandmete analüüsi eelduseks on sportlase testimine (pulss rahuolekus, aeroobse läve tasemel, anaeroobse läve tasemel, SLSmax) ning andmete põhjal intensiivsustsoonide paika panemine. (Ibid) 1.4. Aeroobne töövõime
annaabi.ee 
