vaevaga. Sportlasele, kelle eesmärgid on kõrgemad, kui rahvasportlasel, tulevad kasuks isiklik treener, kuulumine toetavasse klubisse ja võimalus võtta osa treeninglaagritest. Tahtejõud peab olema suur, ei tohiks iga väiksemagi tagasilöögi pärast käega lüüa. Peab hoidma eesmärgi silme ees ja ikka edasi püüdlema. Trenn on kõige alus, millest sõltub tulemus, sellepärast ongi sportlastel treeningplaanid, -kavad ja -päevikud. Küll aga kaasneb spordiga rohkelt vigastusi, mis on selles valdkonnas loomulik. Mõnele sportlasele võib saada vigastus saatuslikuks ja püstitatud eesmärk puruneda. Olenevalt vanusest valitakse treeninguks omale kõige sobivam aeg ja koht. Tavaliselt treenitakse õhtul, kas peale kooli või tööd, kuid on ka neidki, kes võimlevad hommikuti ning tagavad sellega endale hea enesetunde terveks päevaks. Seda tehes areneb keha ja oskused aina edasi ja edasi.
olulist kehalist pingutust. Kuid kahjuks on mugav eluviis see, mis ei ole sugugi meeltmööda meie/ inimeste organismile. Mõõdukas füüsiline koormus aitab maandada vaimset stressi, närvipingid, ennetada südame-veresoonkonnahaigusi ja vältida liigse kehakaalu kuhjumist. Kuna Eriku treening toimub vaid siis, kui see talle meenub, tuleks tal ebamäärase treeningu asemel koostada korralik ja tervislik treeningplaan. Ebakorrapärane treening ei anna püsivad tulemusi. Treeningplaanid tuleks koostada induviduaalselt, sest konkreetne treeningplaan sõltub inimese treeningustaazist, tervislikust seisundist, treeninguvõimalustest. Minimaalne harjutamise sagedus on 3 korda nädalas. Eriku tervisetreeningu eesmärk oleks kehakaalu reguleerimine ja üldise toonuse tõstmine, siis on soovitatav treenida aeroobses reziimis 5-6 korda nädalas, vähemalt 30 minutit. Eriku hommikud algavad unisuse, peavalu ja väsimusega võideldes
Cupil klassikasõidus kandu kõigile Põhjamaade eakaaslastele. Kuid Tammik ei tahtnud Veerpalu koondisse lubada. Nii mõnigi juunior oli meeste klassi üle minnes end suurenenud koormustega läbi kõrvetanud. Läbimurde täismeeste sekka tegi Veerpalu Albertville'i olümpiatalvel, detsembris 1991. Käärikul sai ta esimest korda jagu Eesti tollastest liidritest, Urmas Välbest ja Elmo Kassinist. Ühtlasi tagas ta selle võiduga endale olümpiapileti. Kuigi Tammik oli koostanud Veerpalu treeningplaanid 1997. aastani, läks juba pärast Albertville'i mänge juhendamisel jäme ots Mati Alaveri kätte. Tammik ei ole selle peale kade. Vastupidi, ta on rahul, et tema poolt paberile pandud arengukava sai järgnevate aastatega korralikult ellu viidud. Ema viis lapsed kättpidi sporti Kui treener Johannes Toim soovitas Andrus Veerpalul pärast 6. klassi lõpetamist minna õppima Pärnust Otepääle, sest seal on harjutamiseks paremad tingimused, pani noore suusamehe ema käe ette