Parimad treeningmeetodid oleksid kordusmeetod, kontrastimeetod ja püramiidtreening. Jõuvastupidavuse eesmärgiks on baasi loomine maksimaalse ja kiirusliku jõu arendamiseks, väiksemate lihaste tugevdamine ja ülekoormusvigastuste ennetamine. Lisaraskuse protsent on samuti 20-50, treeningu math suur ning pingutus keskmine. Korduste arv on suur ning puhkepausid olulisemalt lühemad kui plahvatusliku jõutreeningu puhul. Parimateks treeningmeetoditeks on ringtreening ja kordusmeetod (Kais, 2012). Uuringud on tõestanud, et võistkonnad, kes tegelevad regulaarselt jõutreeningutega terve hooaja ning ka eelhooaja käigus, mängivad kõrgematele kohtadele, kui need, kes jõutreeninguga pidevalt tegelenud ei ole. Treeneritel on soovitatatud lisada treeningprogrammi võimalikult palju hüppeid-kastihüpped, tõkkehüpped, sügavushüpped, kekshüpped, sammhüpped, hüppenööriga hüpped, käärhüpped, raskustega hüpped jne
• Hommikul mõõdeti SLS lamades ning püsti (vt ptk 1.3.3.),märgiti üles, mitu päeva tagasi oli viimane treeninguvaba päev ja hinnati väsimustunnet skaalal 1-5. • Treeningud sooritati pärast kooli teisipäeviti ja neljapäeviti (sest nendel päevadel köetakse sauna) kl 15 ja 19 vahel vastavalt treeningkavale ja väljakujunenud rutiinile; 25 kasutatavateks treeningmeetoditeks (vt ptk 1.5., 1.6.) olid aeroobne jooks või suusatamine (mõnikord lisati lühikesed spurdid treeningu lõppu), tsükliline tempo- vastupidavust arendav treening joostes või imitatsiooni tehes (mäest üles suusasammu imiteerimine, koos keppidega), erinevad intervalltreeningud joostes või suusatades ja jõuvastupidavustreening põhiliselt oma keharaskusega harjutusi tehes. Treeningut
annaabi.ee 
