kehaline areng, ettevalmistuse tase(kehaline, vaimne, emotsionaalne jt); kasutatavate kehaliste harjutuste iseloom: uudsus, keerukus, tehniline struktuur, mõju organismile jm; välistingimused: töö-, õppe-, olme- ja puhkereźiim, kliimatingimused, inventar, hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Kehaliste harjutuste mõju spetsiifilisus tagatakse kindlate treeningmeetoditega. Tüüpilised spordivigastused ja esmaabi Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus
ulatuses. Ka lapsevanematena on inimestel arenguruumi suunamaks järeltulijaid juba noorest peast, kuidas õigesti istuda, astuda ning oma kehast mõelda. Enne vigastuse reaalselt juhtumist võib sellele eelneda rida nägematuid põhjusi. Üheks paljudest võib pidada ka ebasõbralike treeningmeetodite traditsioonilist jätkamist. Usutavasti on maailmas veel koolkondi, mis läbi ilu ja valu tegelevad treeningmeetoditega, mis ei soodusta eluterve keha, kui töövahendi levikut. Siiski on viimase 50-60 aasta vältel teinud tantsuteadus läbi märkimisväärseid muutusi. On välja kujunenud mitmed koolkonnad, mis uurivad keha ja 9 selle loomulikku olemist tantsu kui keha hüvanguks mõeldud kunsti jaoks. Nende eelkäijateks olid liikumispedagoogid ja tõsised asjaarmastajad, kellest nimetagem ära moderntantsu hiiud
annaabi.ee 
