Neljapäev: puhkus Reede: Jooks 15 minutit + jõud 30 minutit + jooks 10 minutit Laupäev: puhkus Pühapäev: puhkus Üldettevalmistav periood : *Ülesandeks on tugeva põhja loomine (algab mais kuni juuli lõpuni) *võimalikult mitmekülgne treening *arendada põhijõudu ja maksimaalset jõudu *vastupidavusomaduste säilitamine ning ka nende arendamine *energiatootmise mehhanismide arendamine *rasvade ainevahetuse parandamine Sel perioodil kasutatakse võimalikult palju erinevaid treenimismeetodeid : mängitakse palli, matkatakse, jookstakse, sõidetakse ratta ja rulluuiskudega jne.. Alates juuni keskpaigast algavad immitatsioonitreeningud ja ka kontrolltreeningud. Jõu arendamiseks sobib hästi sel perioodil pingutust nõudev füüsiline töö, et vältida harjutuste ühekülgsust. Põhiettevalmistav periood : *erialaste omaduste sihipärane arendamine *oluline, et tasakaalus oleksid jõud, vastupidavus, kiirus ja tehnika *käte ja ülakeha töövõime üldine arendamine
kiiruse kui ka vastupidavuse poolelt. Vastupidavusalade esindajatel, nagu näiteks kesk- ja pikamaajooksjatel on üldkehalises ettevalmistuses oluline tähtsus just sportlase vastupidavuslike omaduste parandamisel. Distantsi pikenedes muutub tähtsamaks või vähem tähtsamaks jõuvastupidavuse kui ka kiiruse osakaal. Jõutreeningutel pööratakse rohkem tähelepanu jala- ning kerelihaste arendamisele. On palju erinevaid treenimismeetodeid, nagu näiteks ringtreening, kus treenitakse vaheldumisi ala- ja ülakehale ning kõik harjutused ühel ringil erinevad üksteisest. 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite täiendkoolitus. Kehalised võimed ja organism, Sunprint, 2008 2. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite tasemekoolitus. Kergejõustik II, Kuma print, 2011 3
annaabi.ee 
