Südame löögisagedus suureneb füüsilise töö tegemisel, palaviku või erutuse (viha, hirm) korral, aeglustub aga näiteks külmaärrituse puhul. Löögisagedus sõltub ka keha asendist: seistes on kõrgem kui istudes ja lamades. Pulsi alusel on võimalik kontrollida südametegevust. Süda peksis trenni ajal nii, nagu oleks tahtnud rinnust välja tulla? Või taastus pulss pärast trenni väga aeglaselt? Enamasti näitavad sellised märgid siiski treenimatust, mitte südamehaigust. See, kui ruttu pulss pärast trenni normaalse tasemeni - 50-90 lööki minutis - taastub, sõltub nii inimese treenitusest kui koormusest. Süda koosneb kahest poolest, need omakorda kahest kambrikesest. Teistest kehaosadest tulev hapnikuvaene veri kantakse paremasse kotta, kust ta liigub parema vatsakese kaudu edasi kopsudesse. Vasakusse kotta tuleb aga hapnikurikas veri kopsudest, kust see vasaku vatsakese kaudu üle keha laiali kandub
ka psühholoogilised faktorid nt. tugev trenn, emotsioonid jms. võivad südame löögisagedust tugevalt mõjutada. Südame löögisagedus on suurem füüsilise töö tegemisel ning sõltub ka keha asendist. Pulsi alusel on võimalik kontrollida südametegevust. Kui südamelöökide sagedus trenni ajal on väga suur ning peale trenni taastub südamelöökide sagedus normaalse rütmini 50 90 lööki minutis, väga aeglaselt, näitavad need aspektid pigem treenimatust kui südamehaigust ning aeg, mis normaalse löögisageduse minutis taastamiseks võtab, sõltub juba inimesest endast. Süda koosneb kahest poolest paremast ja vasakust kambrist e. vatsast, mis omakorda veel kahest kambrikesest. Teistest kehaosadest tulev hapnikuvaene veri kantakse paremasse kotta, kust ta liigub parema vatsakese kaudu edasi kopsudesse. Vasakusse kotta tuleb aga hapnikurikas veri kopsudest, kust see vasaku vatsakese kaudu üle keha laiali kandub
annaabi.ee 
