KEHALISE KOORMUSE MÕJU ORGANISMILE Kehalise koormuse mõju organismile sõltub eelkõige intensiivsusest. Eristatakse anaeroobseid ja aeroobseid kehalisi koormusi. Anaeroobses reziimis (kõrge intensiivsusega lühiajaline kehaline pingutus) toimuva kehalise töö puhul on organismi hapnikuvajadus suurem, kui töö ajal suudetakse seda tarbida. Nii tekib hapniku võlg, mis likvideeritakse pärast pingutuse lõppemist. Hapnikuvõlg, mida inimene suudab taluda, sõltub oluliselt treenitusest. Treenimatu inimese puhul on oluline, et treeninguid alustatakse aeroobses reziimis, (madala intensiivsusega pikaajaline kehaline töö) sest sellisel juhul on lihaste hapnikuvajadus täielikult kaetud. Kui sõduri vastupidavus võimed (nt nõrk tulemus 2 miili jooksus) on kesised, siis on ennekõike vaja treenida aeroobsel reziimil, kuna vastupidavus omadused paranevad just pikka aega kestva töö tulemuse mõjul. Vastupidavustreeningu kestvus peaks olema vähemalt 40 minutit
3) Pärilikkus 4. Südamelihase hüpertroofia, südame maht: 1) Südamelihase hüpertrofeerumise biokeemiline mehhanism – südamelihase valkude süntees ja degradatsiooni vahekorra muutus; 2) Südamelihase mass (südame mõõtmed) korreleerub hästi VO2 max taasemega; Treening Keha mõõtmed Pärilikkus 3) Suurimad südame mõõtmed on fikseeritud vastupidavusalade sportlastel. Pikamaajooksja – 20 ml · kgˉ¹ Treenimatu – 10 ml · kgˉ¹ 5. Mitokondriaalse valgu sisalduse ja mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse muutused eri tüüpi lihaskiududes: 1) Mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemine; Arv ~ 120% Mõõtmed ~ 15-40% 2) Mitokondriaalse valgu hulga suurenemine; 3) Mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse (hulga) suurenemine; Rasvhapete transportimises osalevad ensüümid; β-oksüdatsiooni raja ensüümid;
annaabi.ee 
