Seega oleks juba algusest peale hea sobitada dieet oma nö. rütmiga. Selge on, et kui mistahes asi läheb liiga raskeks ja keeruliseks, on loobumine kerge tulema. Objektiivsuse puudumine enese suhtes See on paljude võistlejate puhul põhjuseks, miks võistluspäeval ei olda oma parimas vormis. Ei osata ennast hinnata erapooletult ja analüütiliselt ning kiputakse oma vormi ja jõusaalis kasutatavaid koormusi võrdlema teiste saalis treenijatega, kes aga ei valmistu võistlusteks. Siis võibki tekkida väärarvamus, eriti veel kui kõik kaastreenijad tunnustavalt seljale patsutavad. Tihti ei mõisteta seda, et sellest tugevast jõusaali-vormist on veel väga pikk tee viimistletud lavavormini. Lavalaudadel peavad lihaste kõik lihaskiud olema nähtavad mistahes nurga alt vaadatuna. Üksnes sellest ei piisa, kui lihased on suured, veresooned punnitavad välja ning rasvaprotsendi mõõtur näitab väikest numbrit
(Jalak, Rein. 2014: 179). Teine oht, mis kehalise aktiivsusega kaasneb, on vale treening. Valed tehnilised võtted võivad viia tõsise traumani. Valesti sooritatud liigutuste tagajärjel mõjuvad liigestele ja lihastele jõud, millele need vastu ei pea (Sporteri kodulehekülg). Kolmandaks ohuks võib pidada hooletust. Hooletusega võivad samuti kaasneda erinevad vigastused. Hooletuse tõttu võivad juhtuda erinevad kukkumised või kokkupõrked teiste treenijatega. Eriti hoolikas tuleb olla treeningutel masinatega. Õnnetused võivad juhtuda nii sinu kui ka teiste hooletuse tõttu (Sporteri kodulehekülg). Kõige halvemal juhul võib treening lõppeda äkksurmaga. Äkksurma saabumise tõenäosus füüsilise koormuse korral on küll väike, kuid siiski ei tohi seda ohtu alahinnata. Äkksurma põhjustab südame fibrillatsioon, mille tagajärjel lakkab vereringe. Äkksurma soodustavad südamehaigused, löögid rindkere pihta või narkootikumid