Ooperielamus Meie klass käis vaatamas ooperit “La traviata”. See oli minu elus teine ooper, mida olen näinud. Sel aastal käisin isaga vaatamas “Rehepappi”. Need on muidugi kaks väga erinevat ooperit, kuid sügavama mulje jättis “La traviata”. “La traviata on traagiline ooper, mille autoriks on G.Verdi. Ooper rääkis Violetta ja Alfredo traagilisest armastusloost. Alfredo perekond ei olnud nõus, et Alfredo abielluks endise lõbutüdrukuga. Isa küll andis lõpuks noortele loa abielluda, kuid siis oli juba hilja- Violetta oli surmavalt haigestunud. Ma polnud kunagi varem klassikalist ooperit näinud ja ma ei ole sellise muusikastiiliga kuidagi seotud. Siiski arvan, et oskasin ooperit nautida. Mulle meeldis olla viisakas õhkkonnas, see oli omamoodi huvitav proovida olla “suurte inimeste moodi”. Etendus kestis kaua, kuid mitte hetkekski polnud mul igav või selline tunne, et tahaks koju minna. Minu lemmiktegelaseks jäi Alfredo...
oli Armastus ja surm. Libreto kutusus esile vaidlusi ja pahameelt. Verdit sdistati prantsuse demoraliseerunud kirjanduse propageerimises ja heideti ette lla romantilise kangelanna asendamist hiskonna heidiku, poolilmadaamiga. Tolleaegsele publikule oli ?okeeriv nha ooperilaval olustikulise s?eega kaasaega. Traditsiooniliselt surid ooperikangelased ikka mrgi vi mga lbi, mitte tuberkuloosi. Aasta hiljem saavutas ooper pisut muudetud kujul ja silmapaistvate lauljtega tohutu kuulsuse. Tnaseks on La Traviatast kujunenud ks maailma tippteoseid, mida mngitakse psirepertuaarina kigis kuulsamates ooperiteatrites. Estonia teatris on praegune, Neeme Kuninga lavastus juba kaheksas ja psinud heksa aastat publiku lemmikute seas. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus thistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Klaliste seas on ka sja provintsist naasnud pisut infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes rgib Violettale oma tunnetest
Muutusid muu- sikalise dramaturgia printsiibid, avardusid kangelaste sisemaailma kujutamise vahendid. Psühholoogiline külg süvenes, ning ehkki see romantilise ainestiku ja konfliktidega mõnda aega kõrvuti eksisteeris, mängis realistlik lähe ometi määravat rolli. Verdi mõistis, et eluline muusikaline draama vajab tegevuskäigu ja karakterite avamise oskuslikku ühitamist. Kahe aasta kestel valminud "Rigolettost", "Trubaduurist" ja "Traviatast" on esimene kirjutatud reaktsioonilise kodanluse poolt "patu ja alatuse kroonikuks" nimetatud V. Hugo draama "Kuningas lõbutseb" põhjal. Ooper oli juba peaaegu lõpetatud, kui valvas tsensor selle keelu alla pani. "Eemaletõukavalt kõlvatu ja sündsusetult triviaalse" süzeega teos ooperilavale ei sobivat! F. M. Piave püüdlus kompromissi saavutada põrkas Verdi ägedale vastuseisule. Helilooja keeldus sündmustikku teise riiki ja epohhi üle viimast ning kuningas Francois I
annaabi.ee 
