kaartest. See moodus andis võimaluse ehitada võlvi ainult kividest. Teine moodus rajanes sellele, et kivi- või telliskaared ehitati üksteisest teatud kaugusele ning vahe kaeti pikkade tellistega. Kolmanda ja kõige enam kasutatud võimalusena täideti kaarte vahe betooniga. Alustanud tavalistest toorsavitellistest ehitistega, laoti alguses seinad kuivalt, ilma mördita, kusjuures kandedetailide tarbeks kasutati kõva lubjakivi ehk travertiini. Et toortellis kohe laiali ei pudeneks, hoiti teda enne ehitamist valmina kuni kaks aastat. Alates 1. saj pKr sai valdavaks ehitusmaterjaliks põletatud tellis, mida valmistati erikujulisena vastavalt kasutamisalale (seinad, katused, sambad). Telliste ladumisel kasutati liiv-lubimörti. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni – seinu hakati ehitama kahe õhukese tellistest kihina, millede vahele valati liiv-lubjamördi ja kihtidena selle sisse laotud kivitükikestest segu. Nii
Iseärasuseks on, et fassaadile ei pandud suurt rõhku. Sisekaunistustes valitses inkrustatsioonistiil. Tuha alt välja kaevatud Pompei põhjal võib öelda, et heaolu ja kõrge kultuuritase ei piirdunud ainult suurlinnadega, vaid ulatus ka tagasihoidlikesse Itaalia linnakestesse (Vaga 1999: 111-112), (Kõiv 2006: 162). Pärast Pompei vallutamist Sulla poolt jätkus ehitustegevus pisut teistsuguses, enam roomalikus vaimus. Materjalina ei tarvitatud enam tuffi, vaid peamiselt travertiini. Sisekonstruktsioonis asus inkrustatsioonistiili asemele perspektiivne arhitektuuristiil (Vaga 1999: 112). Rooma tsivilisatsioon saavutas silmapaistva tehnoloogilise taseme, mis avaldus eriti kõrgelt arenenud ehituskunstis. Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, mis ehitati niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Suure hooga rajati ka monumentaalseid kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu
aatriumi keskel olevasse basseini ( impluuvium ). Eluruumid koondusid ümber aatriumõue. Etruski linnad olid teljelise planeeringuga ning ümbritsetud võimsate müüride ja väravatega. Tuntud on 3. saj. eKr. ehitatud kaarvärav Perugias. Etruskid oskasid ehitada veejuhtmeid, alustasid sillutatud teede ja kanalisatsioonitunnelite ehitamist. Ehitusmaterjalidest kasutasid etruskid puitu, savi, lubja - ja liivakivi, travertiini ja tuffi. Oskasid laduda võlve ja kupleid ( 3. saj. eKr. on tuntud nende laotud lukukiviga kaar ) ning läksid nurgast astmeliselt kive välja ladudes täisnurkselt pöhiplaanilt üle ümmarguse ristlõikega kuplile. 27 ROOMA ARHITEKTUUR Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam orjanduslik riik, mille ajalugu jaotatakse kolme põhiperioodi: esimene oli nn. kuningate ajajärk, ( aastail 753
annaabi.ee 
