regioon on inimestel lülisamba või selja alaosa. Lülisamba allosa kannab eriti suuri staatilisi koormusi, mis on põhjustatud nii kõrgemal seisvate kehaosade raskusest kui ka tegevusega seotud jõumomentidest. Olulisteks riskifaktoriteks haiguste kujunemisel on istuv töö, rasksuse tõstmine, kutseline autojuhtimine, korduv sünnitamine. Libisemise ja kukkumise vältimine Eriti ohustatud on vanemad inimesed. Eestis esineb sageli kiilasjää. Libedate teede ajal talvel tõuseb Eesti traumapunktides abivajajate arv ööpäevas mitu korda, ulatudes üle tuhande. Inimene libiseb põhiliselt siis, kui jalatsi talla ja põranda või maapinna vahel on hõõrdumine ebapiisav. Oluline on ka jalatsitalla reljeef. Kalde korral sobiv tähistus kollased ja mustad triibud. Oluline on trepiastmete kõrgus ja laius. Lamamisasendi ebasoodne mõju Meditsiinistatistika näitab, et inimene sureb enamasti voodis ja just varastel hommikutundidel kella 3-5 paiku. 1
olulisemaid traumade (põrutuste, muljumiste ja luumurdude) põhjuseid. Kahjustada saavad eeskätt ala- ja ülajäsemed. Seoses lihaste pinge järsu muutumisega kukkumise ajal esinevad lisaks jäsemete luumurdudele ka pea, selja ja kaelapiirkonna traumad. Inglismaa ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigis hukkub aastas kukkumise tagajärjel ligikaudu 6000 inimest. Eriti ohustatud on vanemad inimesed. Eestis esineb sageli kiilasjää. Libedate teede ajal talvel tõuseb Eesti traumapunktides abivajajate arv ööpäevas mitu korda, ulatudes üle tuhande. Inimene libiseb põhiliselt siis, kui jalatsi talla ja põranda või maapinna vahel on hõõrdumine ebapiisav. Oluline on ka jalatsitalla reljeef. Nüüdisajal on hõõrdetegur enamasti vahemikus 0,2- 0,4 (talvel sooja ilma ja lumega isegi alla 0,1), mis on liialt madal. Aastatuhandeid elas inimene looduses, kus hõõrdetegur oli märksa suurem. Libisemine polnud tavaliselt probleemiks.
annaabi.ee 
