Kellelegi ei meeldi elada teadmisega, et homne päev võib olla viimane. Sõda on eelkõige suurte riikide ja tähtsaimate isikute vaheline võimuvõitlus, milles vahendeid ei valita ja kasutatakse lihtinimesi kui endale allutatud marionette. Inimeste ahnus ja võimujanu ei lõppe iial. Seega niikaua kui inimkond püsib pole lootustki, et sõjakirves täielikult maha maetkase. Seda saaksid tõkestada üksnes väga trastilised muutused, mille tegelikke tagajärgi võime üksnes oletada. Raha valitseb inimesi, mitte inimesed ei valtse raha. Raha nimel ollakse tihtipeale kõigeks valmis, piire oma eesmärgi saavutamisel ei valita. Selles paberilipakas on midagi illusioone ja vaimustust tekitavat. Arvatakse, et raha eest saab kõike ja õnnelikum on see kellel on seda rohkem. Paraku kipub olema aga vastupidi. Suure rahahunnikuga ja seitsme kohalise pangaarvega kaasnevad kohustused, probleemid
koosseisus -Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel -Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism… 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlikud-poliitilised olud- Puudub demokraatlik vabadus -keisril on piiramatu võim -Seisuste trastilised erinevused(keirser elab üli hästi ning rahvas kannatab tohutult) Vene-Jaapani sõda- 1904-1905 sai venemaa raskelt lüüa. Nii venemaa kui ka jaapan püüdlesid Hiina ülemvõimu poole ning see viis konfliktini. Enam sai lüüa vene laevastik. 1905. aasta revulutsioon- ajnediks oli verine pühapäev, kui töörahvas korraldas lihtsa demostartsiooni kuid korrakaitsjad avasid nende pihta tule ning surma sai kuskil 1000 inimest. Peale seda hakati põletama mõisasid, kuulutati välja omakogusid
annaabi.ee 
