2011. aasta Vabariigi Valitsuse otsusega. Urve Palo allkirjastas 2014. aastal raudteeühenduse Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamisdokumendid. 2014. aastal allkirjastati kolme Balti riigi poolt Rail Balticu ühisettevõte RB Rail AS asutamisdokumendid. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome transpordiministrid allkirjastasid 2015. aastal Rail Balticu koostööprotokolli. Rail Balticu juhtkomitee langetas 2015. aastal otsuse eelistatud trassikoridori osas. 2015. aastal heaks kiidetud Euroopa Komisjoni transporditaristu toetuste paketi, mille üheks osaks oli ka Rail Balticu projekt. KRIITIKA 2016. aastal ilmus ajalehes Postimees lugu "Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul. " Ühtegi rahvaküsitlust ei ole projekti vajalikkuse üle tehtud. Projekti käigus suurenevad kulud tuleb tasuda toetuse
leevendada, sest müratõkked ja massiivsed viaduktid, mida peamisena mainitakse, reostavad juba iseenesest miljööd ja elukeskkonda. Lugesin ise hiljuti veel, sellega seonduvaid artikkleid ja leidsin ,et Rail Baltic toob kahju mõju põllumeestele ja metsaäriga tegelejale. Näiteks Raplamaal Raikküla vallas tegutseva Tõnsu Veis OÜ kariloomad ei pääse tulevikus enam raudteetrassi tõttu karjamaadele sööma. Trassikoridori alla jääva põllumaa tõttu oleks raskendatud ka sööda varumine loomade ületalve pidamiseks. Kahju oleks korvamatu, sest osaühing on teinud suuri kulutusi karjalauda ja küüni ehitamiseks, et suurendada kariloomade arvukust ja piimatootmist. Mina olen hetkel erapooletu, kuna mind otseselt raudtee ehitamine ei puuduta, minu elukoht ei ole seal, kus see kõik läbi viiakse. Tore on muidugi kiiremini saada ühest Eesti otsast teise ühe tunniga. Aga poolitada Eestit on ka väga absurdne
tehakse uuringuid, kaasatakse erinevaid spetsialiste ja uuritakse juba ehitatud kiirrongide mõju keskkonda. Kuna Eestil endal veel palju kogemusi kiirrongidega pole, siis on uuringuid käidud tegemas Rootsis ja Soomes. Rail Balticu rajamiseks on tihe ajakava, mis ei lase teha põhjalikke uuringuid. Samuti on välja tulnud, et tegelikult ei ole uuringuid peaaegu üldse tehtud. Neid tehakse alles siis kui sobiv trassi asukoht on välja valitud. Trassi mõjualaks peetakse ainult trassikoridori, ei arvestata, et see mõjutab keskkonda palju laiemalt. Kuna rahvast kaasatakse projekti minimaalselt jääb suur osa informatsioonist saamata. Paljud muistised ja ka liikide elupaigad, mis ametlikult kusagil kirjas pole, on teada ainult külaelanikele, aga kui nende käest arvamust ei küsita võivad need hävida. Hiljaaegu oli aktuaalseks teemaks trassi läbimine Nabala-Tuhala kaitseala.
Kaubarongide maksimaalseks pikkuseks on 740 meetrit. (Tehnilised näitajad 2018) 2016. aastal võtsid Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa maavanemad vastu Rail Balticu maakonnaplaneeringud, millega kehtestati raudteele ja sellega seonduvale infrastruktuurile 5 hajaasustuse korral 350 meetri laiune trassikoridor. See sisaldab ka nihutusruumi, tegelik raudtee maavajadus on 66 meetrit. Suuremates asustatud kohtades on trassikoridori laiuseks 150 meetrit. Trassikoridori sees paikneb kavandatav raudteemaa koos kaitsevööndiga. (Trassikoridor 2018) 1.3. Rail Balticu marsruut Rail Balticu projekt hõlmab viit riiki: Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja kaudselt ka Soomet. Kavandatav raudteevõrk ühendab Helsingi, Tallinna, Pärnu, Riia, Panevezyse, Kaunase, Vilniuse ning Varssavi. (Sajandi projekt 2018) Joonis 1. Rail Balticu trajektoor ning ühendused Allikas: Kaardid (2018)
annaabi.ee 
