Raudteetrassi rööpmevahe on 1435 millimeetrit ning trassi kogupikkuseks on 870 kilomeetrit, millest 213 asub Eestis, 265 Lätis ja 392 Leedus. Kaubarongide maksimaalseks pikkuseks on 740 meetrit. (Tehnilised näitajad 2018) 2016. aastal võtsid Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa maavanemad vastu Rail Balticu maakonnaplaneeringud, millega kehtestati raudteele ja sellega seonduvale infrastruktuurile 5 hajaasustuse korral 350 meetri laiune trassikoridor. See sisaldab ka nihutusruumi, tegelik raudtee maavajadus on 66 meetrit. Suuremates asustatud kohtades on trassikoridori laiuseks 150 meetrit. Trassikoridori sees paikneb kavandatav raudteemaa koos kaitsevööndiga. (Trassikoridor 2018) 1.3. Rail Balticu marsruut Rail Balticu projekt hõlmab viit riiki: Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja kaudselt ka Soomet. Kavandatav raudteevõrk ühendab Helsingi, Tallinna, Pärnu, Riia, Panevezyse, Kaunase, Vilniuse ning Varssavi. (Sajandi projekt 2018)
Esitatud kirjadest jäi osa küll maavalitsuses lahendamata, kuid siseministeerium oli kõigis küsimustes maavalitsusega päri. 2.2. Siseministeerium ja maavalitsus Siseministeeriumi rolli on keeruline hinnata, sest ametlikud planeeringudokumendid kajastavad siseministeeriumit minimaalselt. Teemaplaneeringu seletuskirjas lk 25 on mainitud, et siseministeeriumi esindajad osalesid planeeringus esineva, küllaltki olulise mõiste ,,trassikoridor" väljatöötamises. Peale avalikku väljapanekut ja avalikke arutelusid esitas maavanem planeeringu 6 siseministeeriumile järelevalveks, mis kestis poolteist aastat. Pikk aeg tulenes ilmselt sellest, et lahendamata oli 26 vastuväidet [Pärnu maavanema..., 2012:4]. Selle aja jooksul moodustas siseministeerium teemaplaneeringu järelevalve teostamiseks nõuandva komisjoni, 16.12.2011
annaabi.ee 
