kserofüüdid. 1. Hügrofüütiteks nimetatakse neid taimi mis kasvavad märgadel kasvukohtadel. 2. Mesofüütideks nimetatakse taimi, mis kasvavad suhteliselt niisketel kasvukohtadel, st. värsketel või niisketel muldadel. Mesofüüdid tavaliselt liigset niiskust ei talu, sest nad kannatavad siis mulla halva õhutavuse tõttu, veepuudusel aga hajustab neid põud. Traspiratsiooni reguleerimiseks on mesofüütidel hästi arenenud õhulõhede aparaat. (Kuid on palju hüdrofüütide ja mesofüütide vahele jäävaid taimi, mis on nendele vahepealsete omadustega. Osa liike on lähedasemad ühele või teisele rühmale.) 3. Kserofüütideks nimetatakse taimi, mis võivad kasvada kuival kasvukohal, suutes taluda nii füüsilist kui ka füsioloogilist kuivust. Need taimed on kohastunud vastavateks tingimusteks, teised taimed sellistes tingimustes ellu ei jää
Lihaveistele koos kvaliteet söödaga. Toiduks peamisiselt kasutatakse otra jahuna vähe. Odrast valmistatakse lisaks jahule ka viljakohvi. Suur tähtsus õlle ja piirituse tootmisel. Võrreldes suvinisuga on oder vähem nõudlikum. Idaneb ühe - kahe kraadi juures ja tärkab paari nädala pärast. Tõusmed taluvad -7...-8 kraadist öökülma. Põhjapoolsemad sordid on vastupidavamad ja oder on tüüpiline sordiaretus taim. Niiskuse suhtes on oder vähenõudlik. Traspiratsiooni koefitsent on 400, ühe kg tootmiseks läheb vaja 400 l vett. Odral on vaja toitainete rikast mulda. Ta on suviteraviljadest üks lühema kasvuperioodiga liik. Varjased sordid valmivad 70 päevaga. Aga enamus sorte 90...110 päevaga. Soodsates tingimustes arenevad odral 2-3 võrset. Kaer Põhiliselt loomasööt aga kasuatakse ka inimtoiduks. Kaera terad on rasvarikkamad, tema proteiin on veiste poolt paremini omastatav. Puuduseks on terade suurem kiu sisaldus. Sõklad moodustavad kuni
annaabi.ee 
