liigestu) Keeleluu Os hyoideum eq Karniv + Eq: Jätkub välimine sagitaalhari (Crista sagittalis externa), mis läheb üle oimujooneks sisepinnal telkjätke (Proc. Tentoricus) Eraldi jääb soomusosa (Pars squamosa); Kaljuosa alumisel pinnal keeleluuga seonduv tikkeljätke (Proc. Styloideus) Kuklasoomusel transversaalselt kuklatagusehari (Crista nuchae), sellelt algab mediaanselt paiknev välimine sagitaalhari (Crista sagittalis externa) Kulgeb nelinurkse kujuga kiiruluul välimine sagitaalhari, sisepinnal telkjätke. Ninaluude eesots ahenenud Näohari jätkub sarnaluul; Ülalõuasiinus jaguneb vaheseina abil rostraalseks ja kaudaalseks ülalõuaurkeks (Sinus maxillaris: rostralis et caudalis) Suulaeurge paikneb perpendikulaarlestmes
amülaaside süntees, mis lagundavad tärklist ja aitavad seeläbi idanemisele kaasa kilbike eraldab endospermi idust ja muudab idule toitained kättesaadavaks Võrse tipumeristeemi ehitus SAM on koonusjas, koosneb rakukihtidest: - pealmine kiht tuunika koosneb omakorda 1-2 kihist. Tuunikas toimub antiklinaalne rakkude jagunemine - sisemine rakkude mass moodustab korpuse – rakkude jagunemine nii peri-, antiklinaarselt kui transversaalselt. Jaotatakse diferentseerumise alusel: 1)Keskmine osa (CZ- central zone) – sisaldab nii korpuse kui tuunikarakke + tüvirakke. rakud jagunevad harva 2)Perifeerne osa (PZ) – ringina ümber tuunika, sisaldades nii tuunika kui korpuse rakke, rakud jagunevad tihti. PZ äärel tekivad organite algmed 3)Kesmise osa all paiknev piirkond (Rib meristeem) – produtseerib juhtkoed SAM on väga dünaamiline struktuur: ehitus säilib taime vegetatiivse kasvu jooksul
annaabi.ee 
