Pii on vajalik ringjoone pikkuse C arvutamiseks valemi järgi: C = x d või C = 2 x x r Pii ei ole kümnendarv (ta ei võimalda täpset üleskirjutamist koma abil) ning ega ratsionaalarv (ei ole olemas kahte täisarvu, mille suhe võrduks pii), ega isegi mitte algebraline arv (ta ei ole ühegi algebralise võrrandi lahendiks). Sellepärast nimetatakse teda transtsendentseks arvuks. Matemaatikute jaoks väljendab arv pii üheaegselt korda ja korratust. Kuidas on see võimalik? On arvutatud väga palju pii kümnendkohti ( neid on teada miljoneid ), aga pole suudetud nende esimemises leida mingit korrapärasust: ligikaudne väärtus on 3,14159265358979323846264338327950288419716939937510... Niisugune on korratuse pool. Teiselt poolt aga teatakse väga korrapäraseid arvuridasid, mis koonduvad arvuks pii. Pii 31 esimeses numbris ei esine nulli. .Pii-l on pikk ajalugu
Kusjuures silmatera oli fikseeritult parteiline ühtekuuluvus. See kliee seostub muidugi jälle selgelt kõigenägemisega (terane). Stalini omnipresentsi kaudu esineb Smuuli luules loodusmüstika (jumaliku suuruse äratundmine looduskaemuses). Kusjuures 'looja' isikut ei lahustata looduses (puudub panteism). Igal nõukogude kõiksuse osal on osadus Staliniga ('kõik kannab eneses Stalini nime'). Stalin jääb ühtaegu immanentseks ja transtsendentseks Isaks (näiteks Smuuli luuletus "Isa surm"). See kujund ei ole muidugi eriti uus, tsaarid olid ka Isad, kuid Smuulil seondub see surm isikliku vapustusega, ei ole abloonne. Smuulile on isa palju olulisem kui ema muide. "Isa surmas" segunevad kahe isa pildid - immanentse pärisisa ja transtsendentse Stalini omad, moodustub eriline isaduse ühtsus. Loodusmüstika ei olnud Smuuli puhul midagi erilist, see kuulus tolleaegse poeetika triviaalsüsteemi.
Immanuel Kant (1724-1804) Nagu Platonil ideedemaailm, on Kantil "asjad iseeneses" maailm. Minu mõistusest ja teadvusest sõltumatu reaalsus. Olev või reaalsus kui selline - Dinge an sich nendega tegeleb puhas mõistus, tavapärase mõtlemise ja tunnetega nendeni ei küüni. Puhas mõistus on seega kõrgemal kõikidest meelelistest tajudest ja tavamõtlemisest. Puhta mõistuse ideed lähevad kaugemale mistahes kogemusest ning muutuvad transtsendentseks. On üldised, reguleerivad, ühendavad põhimõtted. Nt Jumala mõiste on puhta mõistuse idee üks küsimus on, kas Jumal on olemas ja tõestatav või mitte, sootuks teine küsimus on, et meie moraalitaju põhineb Jumala ideel. Jumala mõiste on üks ,,puhta mõistuse mõistetest", mis määravad kogu meie mõtlemist ja tegevust, kuigi nad viitavad meie tunnetuslikust aparaadist väljapoole. Sellised ideaalmõisted juhivad, lihtsustavad ja liigendavad meie teadvuse tegevust, kuid
annaabi.ee 
