pühaduse pidevalt ohtu kas tarduda või välispidiseks muutuda. (161) K.aegse kristlaskonna elu kõigis tema suhetes on läbi põimitud, lausa küllastatud religioossete kujutelmadega. Pole 1-ki asja ega 1-ki toimingut, mida ei viidaks lakkamatult suhtesse Kristuse ja usuga. Kõik on häälestatud kõigi asjade religioossele mõistmisele ja hingesttulev usk teeb läbi tohutu arengu. Kuid selles küllastatud õhustikus ei saa religioosne pinge, tõeline transtsendents, väljaastumine ,,siit ja praegu-st" pidevalt kohal olla. Kui pinge kaob, siis tardub see, mis oli ju määratud äratama jumalateavust, hirmuäratavaks argisuseks, hämmastavaks siinpoolsuseks teistpoolsuse vormides. (162) ,,Veloir Dieu" [ Jumalat nägema] oli tavaütlus, kus nähti armulaualeiba üles tõstetuna. (166) ,,Roosiromaan" Kiriku moraali languse alged (170) Missa vähene austus (loba, viisakusvaidlused ringikäigud). Kirikus ,,kaaslaste otsingud" (maised ihalused, vaatamised)
Võrdlusmeetod näitab ühegi kahtluseta, et nelisus kujutab enesest vähem või rohkem otsest Jumala representatsiooni, kes saab ilmsiks oma loodus. Me võime, seetõttu järeldada, et sümbol, mis kaasaja inimeste unenägudes spontaanselt ilmneb tähendab midagi samalaadset - Jumalat sisemuses." (ibid.) Jung siiski hoiatab, et antud pikaajalisi uurimustulemusi ning neis regulaarselt ilmuvat jumalakujundit ei saa võtta kui omamoodi jumalatõestust. Kuivõrd kogu transtsendents on meie jaoks teadvustamatu, siis ei ole võimalik selle sisu kohta midagi väga täpset empiiriliste meetoditega teada saada. ,,Need tõestavad vaid arhetüüpse jumalakuvandi olemasolu, mis minu meelest on ülim, mida me saame Jumala kohta psühholoogia mõttes väita. Kuid see on väga oluline ja mõjukas arhetüüp ning selle suhteliselt sage ilmnemine peaks kujutama endast igasuguse theologia naturalis'e jaoks märkimist väärt fakti
annaabi.ee 
