Analüüs: transrasvhapped Transrasva tuntakse kui rasva, mis on tööstusliku tekkega. Transrasvad tekivad eeskätt vedela rasva, õli tahkestamisel ehk hüdrogeenimisel . Samas sisalduvad transrasvhapped loodulikult vähesel määral ka lihas ja piimas. Osaliselt hüdrogeenitud taimerasvades sisalduvaid transrasvhappeid peetakse palju ohtlikumateks kui looduslikke. Hüdrogeenimise metoodika töötas juba 1890. aastatel välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Pärast seda on seda tehnoloogiat pidevalt täiustatud. Seejuures ei pööratud või ei osatud pikka aega pöörata tähelepanu transrasvhapete ilmumisele töödeldavatesse produktidesse. Olukorra üle hakati mõtlema alles siis, kui transrasvade hulk hakkas mõnes toiduaines ulatuma pooleni kogu rasvast. Mingit mürgistust seetõttu kellelgi ei ilmnenud, aga loomulikult hakkas kunstlikult tekitatud, ebatavalise koostisega toiduaine rohkus söögilaual tasapisi tähelepanu köitma ja alar...
seemnete/pähklite/mandlitega. *Süüa vähemalt viis korda päevas ja jätta puuviljad vahepaladeks *Mitte süüa süsivesikuterikast toitu eraldi, võtta kõrvale mõni valgurikas toiduaine. Näiteks: süüa riisi kalaga, kartuleid lihaga. *Valida täistera toode. Näiteks: kaerahelbed, rukis, pruun riis. *Juua tomatimahla, köögiviljamahlu, värskelt pressitud mahlu *Tarbida kaunvilju: hernes, uba, läätsed, kikerhernes. *Hoiduda transrasvadest ja hüdrogeenitud rasvadest (e töödeldud toidust) ning lisada igasse päeva pähkleid, chia- ja kõrvitsaseemneid. *Tarbida naturaalseid lihatooteid, valmistada toidud ise, võimalusel vältida pooltooteid ja eelnevalt töödeldud toiduaineid. *Mõõdukas ja terve mõistus on toiduportsjonite suuruse määramisel parimad teejuhid. Liina Raidoja
annaabi.ee 
