aastast. Esimesed operatsioonid ei puudtanud küll Lähis-Idat, kuid Eesti kaitseväelased on teeninud Liibanonis, Iisraelis, Afganistanis, Süürias jne, mis on Eestile kujunenud seni raskeimaks ning kahjuks ka kõige ohvriterikkamaiks operatsioonideks. Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja spetsialiste järgmistelt sõjaväelistelt erialadelt: jalaväelased, sõjaväepolitseinikud, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindajad ja kaubakäitlejad. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega. Tänased välismissioonidele minevad üksused komplekteeritakse suures osas Scoutspataljoni baasil. Arvestatav osa meeskonnast tuleb ka Kaitseliidust ning teistest kaitseväe üksustest (nt Kuperjanovi jalaväepataljon, Logistikapataljon). Pea 15 aasta jooksul on Eesti kaitseväelased olnud erinevatel missioonidel. Eesti on
nii konventsionaalsetele kui uuematele ohtudele (ballistilised raketid, küberohud). (Välisministeerium 2013) 2.3 Eesti osalemine rahuoperatsioonides Eesti alustas osalemist rahvusvahelistes operatsioonides 1995. aastast. Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja spetsialiste järgmistelt sõjaväelistelt erialadelt: jalaväelased, sõjaväepolitseinikud, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindajad ja kaubakäitlejad. Erinevatel missioonidel on tänaseni viibinud kokku ligi 2000 Eesti kaitseväelast. 2010. aastal viibis erinevatel operatsioonidel pidevalt keskmiselt 200 Eesti kaitseväelast. Kõige enam kaitseväelasi viibib hetkel Afganistanis (ca 160). Eesti on esindanud NATOt kontaktsaatkondade tegevuse kaudu alates 2004. aasta septembrist, mil Eesti suursaatkond Helsingis alustas tegevust NATO kontaktsaatkonnana Soomes. Neid ülesandeid
annaabi.ee 
