· Kuidas käsitleda nn ressursirikaste investorite huvisid selliselt, et ühiskonna huvid oleks kaitstud kuid samas ka investoril oleks veel piisav tegevusvabadus kasumlikuks toimimiseks. · Kuidas tuua planeerimisprotsessis esile ühiskonna pikaajalised huvid, sh ka keskkonnakaitse huvid? 19. 20. 21. Sotsiaalsed kohtumispaigad, turuplatsid ja kauplemiskeskkond tänavatel. Domineeriva rolli muutus: kauplemise kohast transpordisooneks. Tänavatevõrk kui sümbol tähistas ühiskonna struktuuri, seoseid: võimuga, religiooniga, sõjaväeliste suhetega. Tänava esteetika. Tänav on ka kui hoonete paiknemise arvestusühik. 22. Kiire tehnoloogia areng ja kaubavahetuse mahu kasv. Tööjõu vajaduse kasv linnade kiire kasv. Raudtee ajastu. Uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid. Üliliberaalne vabaturumajandus. 23. I keskkonnakriis lokaalne reostus ja puudulik planeerimine
väärkasutamine. 3) Kuidas tuua planeerimisprotsessis esile ühiskonna pikaajalised huvid, sh ka keskkonnakaitse huvid? 14. Linnatänavate kasutusfunktsioonides toimunud muutused ajaloo kestel · Hoonestuse paigutus lõi tänavad ja väljakud kolme funktsiooniga: - sotsiaalsed kohtumispaigad - turuplatsid ja kauplemiskeskkond tänavatel - transpordisooned inimestele ja kaupadele · domineeriva rolli muutus: kauplemise kohast (kuni keskajani) transpordisooneks (industrialismist kaasajani) · Tänavatevõrk kui sümbol tähistas ühiskonna struktuuri, seoseid: - võimuga; - religiooniga; - sõjaväeliste suhetega. · tänava esteetika: tänava väljanägemine sõltub peamiselt hoonestuse väljanägemisest · tänav on ka kui hoonete paiknemise arvestusühik (aadress sõnastatakse tänava kaudu) · hoonestus tänava joonel ja ruudustikukujuline tänavatevõrk nn vundament