toimimiseks, ning minimeeritud oleks majandusliku ja poliitilise võimu väärkasutamine. 3) Kuidas tuua planeerimisprotsessis esile ühiskonna pikaajalised huvid, sh ka keskkonnakaitse huvid? 14. Linnatänavate kasutusfunktsioonides toimunud muutused ajaloo kestel · Hoonestuse paigutus lõi tänavad ja väljakud kolme funktsiooniga: - sotsiaalsed kohtumispaigad - turuplatsid ja kauplemiskeskkond tänavatel - transpordisooned inimestele ja kaupadele · domineeriva rolli muutus: kauplemise kohast (kuni keskajani) transpordisooneks (industrialismist kaasajani) · Tänavatevõrk kui sümbol tähistas ühiskonna struktuuri, seoseid: - võimuga; - religiooniga; - sõjaväeliste suhetega. · tänava esteetika: tänava väljanägemine sõltub peamiselt hoonestuse väljanägemisest · tänav on ka kui hoonete paiknemise arvestusühik (aadress sõnastatakse tänava kaudu)
Hoonestuse vahel on avarad liiklus-, parkimis- ja haljasalad. Jaguneb omakorda kolmeks: a) reljeef ja taimestik on domineerivam kui hoonestus. (puht elamurajoonid, mis on vaba hoonestusstruktuuriga). Teedevõrk on sageli diferentseeritud ja eri liiklusvahendid eraldatud. b) ei hoonestus ega reljeef ole ülekaalukalt domineeriv. (äri- ja tööstushoonestus, vanemad korterelamurajoonid). Tähtsad transpordisooned läbivad sageli piirkonda. c) suhteliselt tihedalt hoonestatud alad, kus hoonestus domineerib reljeefivormide üle. (vanemad elurajoonid väikeste majadega ühe tänava ääres). Tänavageomeetria on sageli vabam kui tiheasustusega asulates. 3) Tiheasustusalad (linnad, alevid). Piirkond on enamasti tiheda hoonestuse ja suure pinnakasutusteguriga. Traditsiooniline on keskusefunktsiooni kandmine, eri tüüpi äri- ja
annaabi.ee 
