jooned. Olulisimatena neist võiks nimetada tootmise ja põllumajanduse palju suuremat osatähtsust kui arengumaades ning infrastruktuuride, teenuste ja kaubandussektori tagasihoidlikku rolli üldises majanduses. Üleminek turumajandusele tõi kaasa nüüdisaegsete panga- ja finantsteenuste ning kinnisvara- ja äriteenuste turgude loomise. Lisaks sellele kasvas kiiresti ka jae- ja hulgikaubandus. 1980. aastatel tehti märkimisväärseid investeeringuid transpordisektorisse. Olulisim projekt oli seotud Tallinna lähistel asuva Muuga sadamaga. Pärast taasiseseisvumist on kõnealune sadam Eesti majanduses jätkuvalt oluline nii siseriiklike vajaduste rahuldamise kui ka transiitkaubanduse jaoks. Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne- Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem. Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv
kaubaveosüsteemiga ja võimaluse korral ka siseveeteede süsteemiga. • Täielikult kohaldada põhimõtteid „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ ning kaasata era- sektor, et kõrvaldada moonutused, sealhulgas kahjulikud toetused, kasvatada tulusid ja tagada transpordisektorisse tulevikus tehtavate investeeringute rahastamine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avaldatud Eesti transpordi arengu- kavas aastateks 2006–2013 on püstitatud järgmised eesmärgid: • Tõhustada transpordi planeerimise, rakendamise ja järelevalvesüsteemi.
annaabi.ee 
