transiitvedude maht ja veoste sortiment raudteel sarnane sadamaid läbivate kaubavooludega. Intermodaalsete vedude maht on ligikaudu 9,2%. Peamine hulk väliskülastajaid tuleb Eestisse läbi sadamate, mille kaudu saabus 3,76 miljonit reisijat ja lahkus 3,43 miljonit. Eesti lennujaamu ja kopteriväljakuid läbis 1 472 729 reisijat ehk 34,5% rohkem võrreldes 2004 aastaga. Välislendudel oli neist 1377,8 tuhat. Eesti transpordikorraldust mõjutavad regionaalsed tegurid Eesti on hõredalt asustatud ning majanduslikult kiirelt arenev riik, kus majandustegevus on kontsentreerunud suurematesse keskustesse. Lisaks on Eesti transiidiriik, vahendades ida-lääne suunal suuri kaubakoguseid. Riigisisese transpordikorralduse probleeme on otstarbekas vaadelda kahes kategoorias: Suurtes keskustes ja nende ümbruses, samuti linnadevahelistel magistraalidel on transpordi infrastruktuur ülekoormatud
keerukusest. Keeruline sisendpool väga suur arv materjale, nt lennukitööstus, ei vaja ladu, pakendamist. Keerulise sisendpoolega tootmise näiteks on lennukitööstus. Lennuki valmistamiseks kasutatakse sadu tuhandeid detaile, mida on tootnud sajad tarnijad/müüjad. Kui lennuk on valmis ja katsetatud, siis sõidab tootja sellega kliendi juurde. Klient on lennuki tellinud 2-3 aastat varem. Ei vajata ladusid, ei spetsiaalset transpordikorraldust ega pakkimist. Sisendpool aga, vastupidi, vajab detailset tööplaani, koordineerimist ja erinevused tellimuste täitmisel on suur logistiline väljakutse. Ka autotootjad, kes kasutavad 12 000-13 000 eri detaili, sobivad sellesse gruppi. Keeruline väljundpool. Siia kuuluvad keemiakompaniid. Sisendmaterjale, nagu toorõli, soolvesi ja teised toormaterjalid, on piiratud arv. Väljundpoolel on aga toodetud lai nomenklatuur tööstus- ja
annaabi.ee 
