Söötmise mõju Söötmisstressi all mõeldakse vähest söötmist, mis ei vasta looma vajadustele, tasakaalustamata keemilise koostisega sööta või riknemistunnustega sööta. Normaalseks füsioloogiliseks tegevuseks peab sööt sisaldama piisavalt toit-, kiud- ja ballastaineid, et tagada seedetrakti motoorika ning mikrofloora. Söötmisstress tekib ratsiooni järsu muutuse, söötmisreziimi rikkumise korral. Tapasigade puhul on lühikeste transpordikauguste korral võimalik söötmisstressi viia minimaalseks võttes arvesse tõenäolist tapmise aega. Sealiha toiteväärtust on võimalik parandada läbi õige söötmisstrateegia ilma et mõjutataks lipiidide oksüdatsiooni ebasoodsalt. Pidamisviiside mõju Sigu tuleb pidada tingimustes, mis tagaksid nende normaalse söötmise, keskkonna parameetrid ning vastaksid antud loomagrupi vajadustele. Vabalt peetavate sigade liha rasvhappelises koostises on leitud rohkem mitteküllastunud
kuid on rakendatav ka katlakütusena. Kombainiga vilja koristamise järel jäävad õled põllule, kust need tuleks siis võimalikult kiiresti koristada. Üheks võimaluseks on teraviljakombainist jäänud õlevaalude koristamine ja peenestamine ning peenestatult hoidlasse transportimine (vt Joonis 3 .27). Kuna peenestatud õlgede mahukaal on väga madal, sobib selline õlgede koristustehnoloogia ainult väikeste transpordikauguste puhul. Joonis 3.27. Õlgede peenestamine ja Joonis 3.28. Vaaludest põhu kogumine ja peenestatult hoidlasse pressimine suurteks umbes 500 transportimine kg raskusteks pallideks Joonis 3.29. Põhupallide laadimine Joonis 3.30. Põhupallide kinnitamine traktorile monteeritud rihmadega, mis on vajalik koorma
annaabi.ee 
