Transplantatsiooniimmuunsus Siirdamine ehk transplantatsioon on elavalt inimeselt või surnud isikult elundi või loe eemaldamine ja selle raviotstarbeline ülekanne teisele isikule retsipiendile. Organism reageerib immuunreaktsiooniga igale elusrakule ja ainele, mis sisaldab geneetiliselt võõrast informatsiooni. See on aluseks transplantatsiooniimmuunsusele: kui doonor ja retsipient erinevad kasvõi ühe geeni osas, mis kontrollib koeantigeenide sünteesi, tekib retsipiendil immuunsusreaktsioon transplantaadi vastu ja viimane hukkub (toimub äratõuke- ehk hülgamisreaktsioon). Olenevalt geneetilisest erinevusest, võrreldes retsipiendiga, jaotatakse transplantaadid: 1) autogeenne transplantaat ühe ja sama indiviidi kude kantakse keha ühest piirkonnast teise. Siin puudub võõrinformatsioon ja ei kutsu esile äratõuke reaktsiooni; 2) isogeenne transplantaat sarnane eelmisele. Kude kantakse üle...
ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, lõhustatakse CTL poolt MHC klass I molekulide osalusel. Th1 sekreteerivad gamma-interferooni, mis pärsib viiruse RNA translatsiooni ja hoiab ära nakkuse edasikandumise. Polio viruse struktuur VIIRUSED Viirused võivad immuunsüsteemi toimet vältida Antigeensete omaduste muutmisega atigeeni triiv (drift) Geneetilise materjali vahetamisega teiste viiruste vahel (antigeeni vahetus shift). Transplantatsioon Transplantatsiooniimmuunsus Autotransplantaat - organismi enda kudede siirdamine; Isotransplantaat - pärinevad sama inbreed-liini isenditelt, n. ühemunakaksikutelt. Doonor ja retsipient geneetiliselt identsed (süngeensed). Allotransplantaat - pärinevad sama liigi mittesugulasloomadelt; Ksenotransplantaat - doonor pärineb teisest liigist. Allotransplantaat Allogeense transplantatsiooni edukus sõltub otseselt doonori ja retsipiendi geneetilisest lähedusest;
annaabi.ee 
