taimes ülespoole (juurtest lehtedesse jm maapealsetesse organitesse). Seejuures tõmbavad veemolekulid vooluga kaasa ka mullast omastatud anorgaanilisi toitaineid. Viimaste difusiooni kiirus on keskmiselt sadu kordi väiksem tõusva veevoolu kiirusest ja ei ole piisav taime maapealsete organite varustamiseks vajaliku koguse anorgaaniliste toitainetega. See transpiratsiooni varustajafunktsioon on eriti oluline just kõrgelasuva lehestikuga taimede – puude puhul. 2. Transpireerivate organite temperatuuri alandajana. Transpiratsioon alandab temperatuuri, kuna vee aurustumisel eraldub suur hulk energiat. See protsess on oluline lehtede temperatuuri stabiliseerimisel ka Eesti kliimas. Kuid taim saaks küllaldase hulga mineraaltoitaineid kätte ka vähesema intensiivsusega transpiratsiooni puhul ning lehe temperatuuri tõusu saaks piirata ka muudmoodi (näiteks lehe karvastiku tihendamisega) ja tihti ei ole ka lehtede temperatuuri alandamine tingimata vajalik
Puittaimede transpiratsiooni taset mõjutavad alljärgnevad tegurid: Päikesekiirguse intensiivsuse suurenemisel tõuseb lehtede temperatuur kiiresti ja selle alandamiseks kiireneb transpiratsioon. Seejärel taimekudede temperatuur küll alaneb, kuid transpiratsioon püsib lehtede vajaliku temperatuuri hoidmiseks edasi intensiivsena. Kõrgemal temperatuuril on vee aurustumine intensiivsem. Valgus stimuleerib õhulõhede avanemist ja suurendab transpireerivate rakkude protoplasma läbilaskvust, aidates nii kaudselt kaasa transpiratsiooni intensiivistumisele. Öisel ajal lehtede kuumenemist ei toimu ja aurumine lehepinnalt on üle kümne korra vähemintensiivne. Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on veemolekulide difusioon läbi õhulõhede ning kõrgem transpiratsiooni tase. Tuul suurendab transpiratsiooni tunduvalt, kandes lehtedelt ära niiskema õhu ja tuues asemele kuivema
annaabi.ee 
